Äripäev teeb ettepaneku, et riik loobuks pikaajaliste töötute vägisi tööjõuturule tagasi toomisest - see on asjatu aja- ja rahakulu, odavam on maksta neile toimetulekutoetust. Selle asemel peaks riik suunama oma tähelepanu ja raha noorte ja puuetega inimeste tööle rakendamisele.
Karjuva tööjõupuuduse tingimustes, kui pealegi on vähe lootust Eestisse väljastpoolt töötajaid meelitada, võib tunduda toimetuse ettepanek provokatiivne, kuid toimetus on sama meelt Mainori juhi Ülo Pärnitsaga: praegu saab määravaks töötajate tase, mitte hulk, ja ellu jäävad need ettevõtted, kes suudavad endale tõmmata andekamad töötajad.
Majandusinimesed peavad majanduse tervisele kasulikuks umbes 4-5%-list tööpuudust, sest ajaloolised kogemused näitavad, et kui tööpuudus on väiksem, hakkab kannatama töö kvaliteet ning tootlikkus. Meil (ehkki on ka piirkondlikku tööpuudust) on rohkem tööd, kui selleks tegijaid jätkub.
Eesti pikaajalise töötuse määr langes eelmisel aastal 2,8%ni, alates 2002. aastast on see vähenenud kaks korda. See näitaja on madalam kui Euroopa Liidu keskmine. See võib tänavu veel mõnevõrra väheneda, kuid toimetus on veendunud, et pikaajalistest töötutest on edasipüüdlikum osa - need, kes tööd teha soovivad ja suudavad end selleks kokku võtta - juba tööga hõivatud.
Toimetuse meelest ei maksa panna suuri lootusi sellele, et ülejäänute seas oleks veel kuigi palju neid, kes oleksid võimelised tööle naasma. See paistab välja ka tööturuameti tööst. Näiteks aastal 2005 kulutati ümber- ja täiendkoolitustele u 70 miljonit, koolitatuid oli 4000, kuid tööturule on tööturuameti peadirektori Tiina Ormissoni sõnul jõudnud neist vaid viiendik.
Ka ettevõtetele on pigem parem, kui pikka aega töölt eemal olnud jääksid tootmisest eemale, sest see võib tuua pigem kahju kui kasu. Lisaks on oht, et tööõnnetuste arv suureneb.
Eestis on vähemalt paar tuhat noort, kes ei täida koolikohustust. Riigi asi on leida koolidest väljalangejatele rakendus enne, kui nad satuvad narkootikumide küüsi või kuritegelikku maailma.
Niisamuti on tuhandeid puuetega inimesi, kes läheksid tööle, kui saaksid abi tööle jõudmiseks, tööpaigad arvestaksid nende vajadusi ja tööaeg oleks paindlikum. See on riigi, omavalitsuste ja ettevõtjate koostöö küsimus.
Kvaliteetseimat tööjõudu peidab aga avalik sektor, mille efektiivsema töö tulemusena vabanev tööjõud lahendaks osaliselt erasektori mure.
Toimetus arvab samas, et kriisilähedane olukord tööjõuturul - tööjõupuudus ja tööjõu kallinemine - on isegi vajalik. See stimuleerib investeerima uutesse seadmetesse ja kiirendab Eesti ettevõtete arengut teises suunas: eemale mõttetust konkureerimisest tööjõumahukatel aladel ja lähemale uutele, teadmismahukatele valdkondadele.
Autor: ÄP