Parteid võivad hakata rohkem raha saama

Idee suurendada parteide toetusraha 56% ringleb nüüd edasi riigikogu kuluaarides. Kogenud poliitikud teavad hästi, et tegu ei ole parlamendi prestiiži parandava ettevõtmisega, mistõttu otsitakse sellele laiemat toetuspinda, kirjutas Postimees.

Erakonnaseaduse järgi jagatakse riigikassa miljonid parteide vahel ära riigikogu mandaatide arvu järgi. Kui täiendavad 34 miljonit krooni jõuavad järgmisse riigieelarvesse, oleksid suuremad võitjad 31 kohaga Reformierakond ja 29 kohaga Keskerakond, kelle kaukasse voolab juba praegu kõige rohkem maksumaksja raha.

"Demokraatia on kallis, kuid koonerdamine on veel kallim," tsiteeris Reformierakonna peasekretäri Kristen Michal kunagist Briti valitsusjuhti Winston S. Churchilli. Michali sõnul suurenes erakondadele antav toetus viimati 2004. aastal, kui tollase reformi käigus keelati ära ettevõtjate annetused.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu hinnangul saaks valitsus kodanikuühiskonda arendada esmajoones vabaühenduste, mitte erakondade rahastamist suurendades, edastas liit eile pressiteates.

EMSLi nõukogu liikme Kristina Männi hinnangul oleks demokraatiale kasulikum, kui erakonnad mõtleksid rohkem teistele ühiskonna liikmetele ning alles siis iseendale.

"Tuhandete kodanikuühenduste arendamiseks mõeldud Eesti Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile eraldab valitsus järgmisel aastal vaid 20 miljonit krooni," ütles Mänd.

Majandusajakirja The Economist mulluse uuringu põhjal pole Eesti demokraatia suurim probleem erakondade vähene rahastamine, vaid rahva vähene osalemine poliitilises elus, mis toimub eelkõige kodanikuühenduste kaudu.

Autor: ÄP