Juhtide palgakasv aeglustub

Praegune palgaturu olukord ei võimalda anda loogilist ülevaadet ei juhtide ega tavatöötajate palkadest rääkides.

Põhjus on ilmselt tööjõupuudus ning värbamisvajadus, mille juures on nii alam-,

keskastme- kui ka juhtivtöötajate leidmiseks tõstetud palku nii, et suured palgaerinevused esinevad isegi sarnaste tööülesannetega töökohtadel. Pikka aega teenisid kõrgemaid palku Eestis rahvusvaheliste ravimifirmade juhid ning juhid finantssfääris.

Sageli ei piisa vaid rahalisest kompensatsioonist, sest üha rohkem juhte peab olulisemaks eeldatavaid töötunde ning paindlikkust töö korraldamise suhtes, kindlustusi ja enesearendamisvõimalusi - seda tuleks pakkumist tehes ka arvestada. Samas ei tohi unustada, et just rahapalk on ikkagi väärtuse mõõdupuu ning inimese egoga otseselt seotud. Pehmetele väärtustele panustades ei tohi unustada seega palganumbrit. Ka siis, kui see juba on piisavalt kõrge.

Tööjõuturul on alati n-ö ootel juhte, kes on valmis vastu võtma uusi väljakutseid ning raskes olukorras ettevõttele abikäe ulatama. Vastutasuks oodatakse sageli otseselt osalust firma majandusliku edu saavutamise korral. On ka näiteid, kus võimekas juht on ise valmis oma tööandjalt omandama 20-30%, aga ka kuni 51% osalust firmast, et nii end pikemaajaliselt materiaalselt kindlustada.

Juhtidel, kes on ennast Eestis ning Baltimaades ammendanud, on võimalus liikuda veelgi suurematele turgudele.

Aastate jooksul saadud töökogemusi Balti riikides on hakatud aasta-aastalt Lääne-Euroopas ja Skandinaavias üha kõrgemalt hindama. Ka majanduslik stabiilsus Eestis on hakanud edasipürgivate ning uudsete kogemuste jahil olevatele juhtidele-spetsialistidele ahistavaks muutuma ning töine ränne teatud ajaperioodiks on üha aktsepteeritum.

Kui firma soovib leida uut juhatajat, valdkonna- või keskastme juhti, on see praegusel tööjõuturul veel mõnede majandussektorite osas komplitseeritud. Sihtotsingute kestus on kasvanud, kõige pikem projekt, mille kallal on tulnud vaeva näha, vältas üheksa kuud (sisaldades töökoha vahetamise etteütlemisaega).

Ajakirjanduses on palju räägitud varumeeste pingist ning sellest, et seal kedagi ei ole. Kuid virtuaalsel kujul on nad seal täiesti olemas. Vähemalt minule on paljud juhid märku andnud, et teatud tingimustel on nad valmis uusi väljakutseid vastu võtma. Enamik neist on seda siiski nõus tegema väljaspool Eestit ja mitte ainult Baltimaades.

Autor: Igor Päss