Üürnik soovib näha reaalset ehitust

ERI Kinnisvara hindamisosakonna juht Andres Teder märgib, et eelnevate lepingute nõue uute büroopindade arendustel puudutab eelkõige uusi, veel tundmatuid arendajaid. Ennast juba tõestanud ja tuntud arendajatelt vaevalt, et seda nii rangelt nõutakse. Samas kinnitab Teder, et paberilt ehk veel valmimata pinna ost või üürimine on ikka seotud riskiga.

Suurimad neist on pinna mittevastavus oodatule ja tähtaegade venimine. "Praeguses turusituatsioonis on juba puht teoreetiliselt võimalik ka arendaja pankrotistumine," sõnab ta. Üldiselt peab Teder paberilt ostmist mööduvaks nähtuseks.

Colliers Internationali konsultant Triin Sõrm märgib, et praegu leidub Eestis vähe ettevõtteid, kes oleksid huvitatud sõlmima üürilepinguid enne hoone valmimist, aga tulevikus saab taolisest planeerimisest tavapraktika. "Arendajad otsivad enne ehituse projekteerimist ankurrentnikke, et tagada projektide atraktiivsus ja seeläbi ka kõrgem kasumlikkus," arvab Sõrm.

Sõlmides üürilepingu alles arendamisjärgus hoonesse, jääb üürnikule alati risk, et hoone ei valmi või ehitus lükkub edasi. Lepingusse soovitab Sõrm alati panna klauslid, mis ohtude ilmnedes kaitsevad üürida soovijat rahalise riski eest.

A&A Kinnisvara tegevdirektor Aivar Villemson sõnab teemat kommenteerides, et mõni aeg tagasi oli olukord selline, et võis minna oma arendusprojektiga panka, lüüa jalaga ukse lahti ja saada laenu. "Täna võib panga ukse taga kolistada palju tahes, kuulda ei võta sind keegi," iseloomustab ta praegust situatsiooni.

Praeguses majanduskliimas peab pangast arendusprojekti jaoks raha saamiseks olema hea äriplaan tugeva meeskonna ja kindla tagatisega.

"Taksojuhtidele, kes kiire tulu lootuses üritavad mõnda paarismaja arendada, enam keegi laenu ei anna," kinnitab ta. Keeruliseks peab ta olukorda äripindade finantseerimisel.

Äripindade arendusprojektide puhul võivad pangad nõuda arendajatelt ka isiklikke käendusi.

Villemson möönab, et kui varem oli pärast ärihoonele ankurrentniku leidmist suhteliselt lihtne leida ka ülejäänud rentnikud, siis nüüd see mudel enam nii hästi ei tööta.

"Nii nagu elamuturul, nii peavad ka äripindade arendajad oma projektide realiseerimisel rohkem pingutama," sõnab ta. Samas lisab Villemson, et kui sobiv pind mõnes arendatavas ärihoones on leitud ja leping ehituse algfaasis sõlmitud, ei tasu küll jääda kartma võimalust, nagu hoone ei valmikski.

Kui arendatavas ärihoones äripinda osta sooviv ettevõte ikka leiab, et see äripind talle sobib, siis pole küll midagi oodata.

Tammsaare Ärikeskus sobitub oma euroopalikkuse ja avatusega hästi TNS Emori väärtustega. Senisest suurem ja nüüdisaegsem büroopind lubab meil teoks teha mitmed ideed ja pakub töötingimusi meie meeskonnale. Ootame uue ärimaja valmimist.

Osadel täna välja reklaamitud, kuid reaalselt ilma igasuguse ehitustegevuseta objektide omanikel on finantseerimisraskused. See on ka loomulik ning isegi tervitatav - turule planeeritud büroopindade maht oli liiga suur ning kui arendajad ennast ise korrale ei osanud kutsuda, teevad seda pangad, kes vaatavad laenuotsused ülitõsiselt üle, et mitte mõttetut ülepakkumist tekitada.

Eelkõige puudutab see väiksemaid ning vähem läbi mõeldud hooneid, suurtel ning terviklikel lahendustel (Mustamäe tee 16, Tammsaare Ärimaja, DeltaPlaza) seda probleemi loomulikult pole.