Osa eestlastest joob vähi teket soodustavat vett

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringu kohaselt tarbib umbes 14 protsenti eestlastest maapõuest pumbatud vett, mille radioaktiivsus ületab kehtestatud norme. Kui norm on 0,10 mSv/a ehk kahjulikku ainet vees, siis mõnes kohas ulatub selle kontsentratsioon tasemeni 0,95 mSv/a. "Lubatust kõrgema radionukliidide (radioaktiivsed ained - toim.) sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast," väidab uuring.

"Seda teemat on 15 aastat kalevi all hoitud," ütleb Viimsi Vee juht Toivo Eensalu. Uuringu kohaselt on osa liiga kõrge radioaktiivsusega veeallikad just seal, Viimsis. Nii tõdeb veefirma juhtki, et alevi elanike joogiveest vaid kümnendik läheb läbi puhastusjaama, kuid seegi ei eemalda radioaktiivsust. "Radioaktiivsust ei töödelda kusagil Eestis," nendib ta ning tõdeb, et kuigi tarbijale minev vesi on normide lähedal, ei ole see täiesti puhas.

Kui suur täpselt Viimsi elanike sissejoodav radioaktiivsete ainete kogum on, Eensalu öelda ei oska. "See pole vaid Viimsi probleem, vaid ka Rootsis, Norras ja Peterburis on kergelt radioaktiivne vesi. Sillamäel on asi kõige hullem," sõnab ta.

Saku Õlletehase peaõllemeistrina väidan täie kindlusega, et Saku Õlletehase toodetes kasutatav vesi on hea ja tervislik ning vees probleeme ei ole.

Saku kasutab viit kaevu, mis ulatuvad erinevatesse põhjaveekihtidesse. Saku veekasutusloa, mis tagab ka vee vastavuse, on keskkonnateenistus uuendanud selle aasta oktoobris ehk alles äsja.

Tänapäevase joogitööstusena kasutab Saku Õlletehas mitmeid veepuhastusmeetmeid, sealhulgas veetöötlusel pöördosmoosi. See omakorda tagab selle, et toodete tegemiseks minev vesi on täie kindlusega üdini puhas, sealhulgas puhastab ka võimalikust looduslikust radioaktiivsusest.

Seega saame täie kindlusega väita, et Saku Õlletehase toodetes kasutatava veega radioloogilisi probleeme olla ei saa.

Autor: Gert D. Hankewitz