- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,55%39 765,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,55%39 765,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Osa eestlastest joob vähi teket soodustavat vett
Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringu kohaselt tarbib umbes 14 protsenti eestlastest maapõuest pumbatud vett, mille radioaktiivsus ületab kehtestatud norme. Kui norm on 0,10 mSv/a ehk kahjulikku ainet vees, siis mõnes kohas ulatub selle kontsentratsioon tasemeni 0,95 mSv/a. "Lubatust kõrgema radionukliidide (radioaktiivsed ained - toim.) sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast," väidab uuring.
"Seda teemat on 15 aastat kalevi all hoitud," ütleb Viimsi Vee juht Toivo Eensalu. Uuringu kohaselt on osa liiga kõrge radioaktiivsusega veeallikad just seal, Viimsis. Nii tõdeb veefirma juhtki, et alevi elanike joogiveest vaid kümnendik läheb läbi puhastusjaama, kuid seegi ei eemalda radioaktiivsust. "Radioaktiivsust ei töödelda kusagil Eestis," nendib ta ning tõdeb, et kuigi tarbijale minev vesi on normide lähedal, ei ole see täiesti puhas.
Kui suur täpselt Viimsi elanike sissejoodav radioaktiivsete ainete kogum on, Eensalu öelda ei oska. "See pole vaid Viimsi probleem, vaid ka Rootsis, Norras ja Peterburis on kergelt radioaktiivne vesi. Sillamäel on asi kõige hullem," sõnab ta.
Tegu on loodusliku nähtusega, kinnitab Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna vanemhüdrogeoloog Lehte Savitskaja, kelle sõnul on radioaktiivsus vette sattunud kivimitest. Reostus vett spetsialisti sõnul mõjutanud pole, sest selle eest kaitseb 70 meetri paksune savikiht.
Siin ei kehti Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktori Erik Puura sõnul tarkusetera: mis looduslik, see kasulik. "Kõrgema efektiivdoosiga vee tarbimine suurendab vähki haigestumise riski, kuid oluline on, kui suur on eri viisidel inimeseni kanduv efektiivdoos kokku," märgib ta.
Oma vastuses viitab Puura ka Eesti põhjavee komisjoni koostatud teatmikule "Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse", kus on kirjas: "Joogiveega saadav efektiivdoos üle 0,2 mSv aastas, arvesse võttes ka toidu ja õhuga lisanduvat kiirgusenergiat, põhjustab Ameerika teadlaste hinnangul vähki haigestumise riski suurenemist."
Eensalu sõnul on Viimsisse planeerimisel uudse tehnoloogiaga veepuhastusjaam, mille ehitus peaks algama järgmise aasta kevadel ning puhas vesi võiks Viimsi elanike kraanidest voolata 2008. aasta lõpus. Radioaktiivsuse eemaldamise tehnoloogiat töötab Viimsi Vesi välja koos Tallinna Tehnikaülikooliga.
Pole siiski päris täpselt kindel, kas ja mis vähki taoline vesi koos teiste keskkonnamõjudega põhjustada võib.
Osaliselt seetõttu, et pole ju täpselt kindlaks määratud, mis tegelikult vähki põhjustab ja kas üldse põhjustab.
Näiteks hemotoloogia-onkoloogiakliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna juhataja Jaana Jaali sõnul ei oska keegi sellele täpset vastust anda. "Mitte keegi meie majast pole sellega tegelenud. Ei oska mitte midagi selle kohta öelda," sõnab ta.
Pärides tervisekaitseinspektsioonist, saan aga järgneva vastuse: "Põhja-Eesti mõnedes piirkondades on radionukliidid looduslikult alati olemas, nende mõju vastavate piirkondade elanike tervisele pole seni otseselt uuritud, konkreetsed uuringud on kavandatud, kuid leiavad aset järgmistel aastatel."
Hetkel kuum
Saku Õlletehase peaõllemeistrina väidan täie kindlusega, et Saku Õlletehase toodetes kasutatav vesi on hea ja tervislik ning vees probleeme ei ole.
Saku kasutab viit kaevu, mis ulatuvad erinevatesse põhjaveekihtidesse. Saku veekasutusloa, mis tagab ka vee vastavuse, on keskkonnateenistus uuendanud selle aasta oktoobris ehk alles äsja.
Tänapäevase joogitööstusena kasutab Saku Õlletehas mitmeid veepuhastusmeetmeid, sealhulgas veetöötlusel pöördosmoosi. See omakorda tagab selle, et toodete tegemiseks minev vesi on täie kindlusega üdini puhas, sealhulgas puhastab ka võimalikust looduslikust radioaktiivsusest.
Seega saame täie kindlusega väita, et Saku Õlletehase toodetes kasutatava veega radioloogilisi probleeme olla ei saa.
Autor: Gert D. Hankewitz
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele