Peagi pensioniindeksit reformiv riigikogu
paneb pensionide kasvu senisest märksa enam sõltuvusse palkade kasvust ja
võimendab 1. aprilli pensionitõusu, mil keskmine vanaduspension kerkib 4581
kroonini.
Ühtlasi tähistavad pensioniseaduse muudatused aprillis alustanud riigikogu senist kõige revolutsioonilisemat ning ka kaugemasse tulevikku vaatavat sammu, puudutades otseselt sadu tuhandeid juba pensionipõlve pidavaid või sinna lähiajal jõudvaid inimesi, kirjutas Postimees.
Põhjalikult ringi tehtava indeksi mõjul võivad 44-aastase tööstaažiga pensionärid ette arvestada oma sissetuleku 22-protsendilise suurenemisega – 800 lisakrooni on neile valusal hinnatõusu ajal nii vajalik tugi.
Järgmisest aastast sõltub pensioniindeksi arvutamisel palkadest, täpsemalt sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust 80 protsenti ja tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust 20 protsenti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikalt kehtinud kord arvestas mõlemat võrdselt – nii sotsiaalmaksu kui ka inflatsiooni kasvu osa moodustasid varem indeksist 50 protsenti.
Tõenäoliselt 14. novembril riigikogus lõpphääletusele pandav seaduseelnõu tekitas oktoobris parlamendisaalis emotsioonide ja ilukõnede tulva.
Reformierakonna fraktsiooni liikme Tatjana Muravjova sõnul on muudatused pensionäridele igati soodsad, kuna suure palgakasvu tõttu laekub sotsiaalmaksu märkimisväärselt enam kui kerkib inflatsioon.