Riigikogulane rendib auto firmalt, isalt või sõbralt

Artikkel

- Uudised
- Piret Reiljan
- 6. november 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogulane rendib auto firmalt, isalt või sõbralt
Neli aastat tagasi sai riigikogu liige Harri Õunapuu nahutada enda osalusega ettevõttelt OÜ Hagudi Kruus suveks džiibi ja mobiiltelefoni rentimise eest. Ja avaldas riigikogu korruptsioonikomisjonile sügavat kahetsust.
Vahepeal on hulk vett merre voolanud, Õunapuu on firmas toonase 60protsendilise osaluse kasvatanud 100protsendiliseks, ent üllatus-üllatus, autorendi-, bensiini- ja mobiiltelefonikulud maksab riik ikka kinni Hagudi Kruusale.
"See asi käis kapost läbi. Miks te peate uuesti sama asja surkima? Kas ma peaksin sõitma kahe autoga, et te rahule jääksite?" oli Õunapuu tõre. Ta teatas, et auto on firmal ammu välja ostetud. Küsimusele, kas juba välja ostetud autot sisuliselt iseendalt riigi raha eest rentida on tema arvates õige, vastas mees, et see on kapo asi uurida.
Et inflatsiooniga sammu pidada, on Õunapuu auto rendihinda jaanuariga võrreldes 43 protsenti tõstnud. Jaanuaris maksis riik mehele auto rendi katteks 3500, oktoobris juba 5000 krooni. Ka telefoni- ja bensiinikuludeks saab Õunapuu hüvitist enda firma kontole.
Roheliste juht Marek Strandberg rendib autosid oma pikaaegse tuttava ja äripartneri Vallo Veeringu osalusega firmalt AS Testfilm.
"See firma pole juhuslikult valitud, mul on nendega kokkupuude olnud pikalt, aga huvide konflikti ma ei oska küll siin näha," rääkis Strandberg. Veeringu juhitav ja tema osalusega Testfilm haldab Eestimaa Looduse Fondile kuuluvat Rohelist Väravat, Strandberg kuulub fondi nõukokku. Riigikogu valimiskampaania raames ostis Strandbergi erakond Eestimaa Rohelised Testfilmilt ligikaudu 300 000 krooni eest suhekorraldusteenust.
Tänavu suvel rentis Strandberg maksumaksja kulul Testfilmilt autosid BMW 525d ja Honda Civic kokku 20 000 krooni eest.
"Kuna Testfilmi inimesed liiguvad palju, on neil suur autopark. Mul on mugav neilt rentida, sain täisteenuse ega pea ise autot hooldama," põhjendas Strandberg.
Reformierakonna noorpoliitik Kalle Palling rendib autot oma isa Kalev Pallingu elektriseadmete hulgimüügifirmalt OÜ Piperon. "Kui päris aus olla, siis on jah minu isa firma. Ma ei näe selles midagi imelikku, saime lihtsalt isa firma kaudu soodsamad liisingutingimused," sõnas Palling. Iga kuu laekub 6000 krooni maksumaksja raha Pallingu isa firma kontole.
Pallingu skeemiga läks kaasa ka tema riigikogu pinginaaber, teine Reformierakonna noorpoliitik Lauri Luik.
"Kallel võib tõesti tekkida huvide konflikt, sest tema rendib oma isa firmalt. Mina valisin selle variandi lihtsalt soodsama kuumakse pärast, midagi halba ma jumala eest ei kavandanud sellega," rääkis Luik.
Kui Luik on valinud odavama kasutatud Chrysleri, siis Palling sõidab uue Chrysler 300Cga, mille hind ulatub üle poole miljoni krooni.
"6000 krooni kuus küsin riigikogust ja ülejäänu maksan isale isiklikult," märkis Palling.
Renditud on autosid ka endiselt tööandjalt. Näiteks Kaia Iva kasutas mais ja juunis ASilt Mäo Klaas renditud Honda Civicut ja küsis mõlemal kuul selleks riigilt 5300 krooni. Iva oli enne riigikokku pääsemist Mäo Klaasi müügijuht.
"Mul oli mugav endiselt tööandjalt oma ametiautot edasi rentida, kuni sain pere auto enda kasutusse," märkis Iva.
Nii-öelda omadelt auto "rentimise" musternäidised on rahvaliitlased Villu Reiljan ja Ester Tuiksoo, kes väidetavalt küll maksavad autode kasutamise eest, kuid summadest keelduvad rääkimast.
Reiljan sõidab jahikaaslase Hannes Kuusmiku VW Phaetoniga ning Tuiksoo meediaärimehe Oliver Kruuda R-klassi Mercedes-Benziga.
Mõlemad õigustavad, et riigilt nad rentimiseks raha ei küsi. Küll aga on mõlemad bensiinikulude hüvitamisel nelja suurima kulutaja hulgas.
Keskerakondlane Ain Seppik sõidab poegade Siim ja Sulev Seppiku firma autoga.
"Nii see vastastikune abistamine meil käib," kiitis Seppik poegade tuge.
Riigikogu liikmete majanduslike huvide deklaratsiooni punkt nr 11 kohustab nimetama, kas tegemist on kapitalirendi või kasutusrendiga. Näidata tuleb ka kohustuse suurust.
Hulk riigikogulasi on jätnud deklaratsioonis autoliisingu märkimata, kuigi hüvitist küsiti sõiduki rentimise eest juba enne deklaratsiooni allkirjastamist.
Näiteks Ester Tuiksoo ja Villu Reiljan, kes väidavad, et rendivad oma sõpradelt autosid lepingu alusel ja raha eest, peaksid seda näitama ka deklaratsioonis. Kuna nad seda ei tee, on kaks varianti: kas rikuvad seadust või saavad autot kasutada tasuta. "Tegemist on kasutusrendiga, kui oleks kapitalirent, siis peaks märkima," teatas Reiljan. Deklaratsiooni täitmise juhendis on aga kirjas, et kirja tuleb panna ka kasutusrent.
"Kui tekib kahtlusi deklaratsioonide õigsuses, pöördutakse politsei poole. Meie sellega ei tegele," sõnas riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni ametnik Anne Ilves.
Millistele sõitudele olete tänavu kulutanud kümneid tuhandeid maksumaksja kroone?
Ain Seppik (1. koht)
Üle kogu Eesti sõidan, minu valimispiirkond on Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa. Loomulikult olen selle bensiini maha sõitnud üksinda, kes siis veel.
Villu Reiljan (2. koht)
Olen sel aastal kulutanud bensiinile 32 000 krooni vähem kui mulle riigikogu liikmena hüvitist ette nähtud on. Elan Jõgevamaal ja kandideerisin ka seal, mistõttu on tulnud palju sõita Jõgeva- ja Tartumaal. Juhin tähelepanu sellele, et ma ei kuluta kuluhüvitistes ette nähtud vahendeid autorendiks.
Jaanus Rahumägi (3. koht)
Olen sõitnud Eestis. Bensiinikulu vastab tehniliselt ettenähtule ehk 18-19 liitrit 100 kilomeetrile (Hummer H2 - toim.). Pikimad otsad sõidan Narva ja Ida-Virumaale, kust ma olen valitud.
Hetkel kuum