Kas rinnaga toitmisel on mõju lapse
intelligentsusele või mitte, selle määrab ära üksainus geen, mille avastasid
Londoni teadlased.
Geeni FADS2 kindlat vormi omavad lapsed said IQ-testidel keskmiselt 7 punkti kõrgema tulemuse, kui neid oli rinnaga toidetud. Lastel, kellel esines selle geeni teine vorm, rinnaga toitmine IQ-le mõju ei avaldanud, kirjutas BBC.
Kõne all olev geen aitab lõhustada söögiga saadavaid rasvhappeid, mis on seotud aju arenguga. Uurijate sõnul võib seitsmepunktiline IQ erinevus viia lapse keskmikute hulgast klassi parimaks. Sellist geenivormi, mille puhul rinnaga toitmine mõjutab intelligentsust, kannab 90 protsenti inimestest.
Londoni King’s College’i psühiaatriainstituudi teadlased kasutasid varem kogutud andmeid Briti ja Uus-Meremaa laste kohta. Uurimuses osales üle 3000 lapse. Uurimuse käigus mõõdeti laste IQ-d korduvalt vanuses 5 kuni 13 aastat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelnevad rinnaga toitmise ning intelligentsuse vahelist seost uurinud teadlased on jõudnud vasturääkivate tulemusteni. Näiteks väitsid osad teadlased, et rinnaga toidetud lapsed on andekamad seetõttu, et enamasti valivad rinnaga toitmise arukamad emad, seega ei näita saadud tulemused mitte rinnaga toitmise mõju, vaid arukuse pärandumist.
Uurimuse kaasautori professor Terrie Moffitt’i sõnul toob uus uurimus vanasse vaidlusesse värske vaatenurga, sest näitab selge füsioloogilise mehhanismi, mille kaudu imetamine on intelligentsusega seotud. „Looduse ja kasvatuse mõju olulisuse üle on vaieldud juba üle sajandi,” sõnas ta. "Meie aga näitasime, et loodus töötab läbi kasvatuse, et laste tervis oleks võimalikult hea.”
Kui imetamisest võidab üheksa last kümnest, on kasu vaieldamatu. Uurimus aga ei täpsustanud, kui kaua uuritud lapsi rinnaga toideti. Võib-olla piisab juba lühikesest imetamisperioodist, et laste intelligentsust positiivselt mõjutada.