Euroopa Liidu tüliõun: erinev suhtumine Venemaasse

Uus Venemaa-oht on varasemast tunduvalt tõsisem, leiavad eksperdid. Nende arvates on ohuks ka nn ideoloogiline alternatiiv. Näilise demokraatia varjus autoritaarset riigikorda arendav Venemaa omab Euroopa Liidu arusaamadest erinevat ettekujutust suveräniteedist, võimust ning maailmakorrast.

Euroopa Liidu maad jagunevad suhtumises Venemaasse viide leeri. Analüütikud kutsuvad Venemaaga tihedaid kultuuri- ja majandussidemeid omavaid riike trooja hobusteks. Nendeks on Kreeka ja Küpros.

Venemaa sõbrad nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania moodustavad omaette grupi. Nende sõlmitud kahepoolsete suhete lepingud satuvad kohati vastuollu Euroopa Liidu ametlike seisukohtadega.

Kolmandasse gruppi kuuluvad Austria, Belgia, Bulgaaria, Soome, Ungari, Luksemburg, Malta, Slovakkia, Sloveenia ning Portugal. Neid võiks nimetada sõbralikeks pragmaatikuteks, kes seavad suhetes Moskvaga esikohale ärihuvid.

Nn külmade pragmaatikute leeri kuuluvad Tšehhi, Taani, Eesti, Iirimaa, Läti, Madalmaad, Šveits ja Rumeenia. Nemad kritiseerivad Venemaad, kuid on valmis selle suurriigiga ka äri ajama.

Poola ja Leedu ei salli idanaabrit silma otsastki ning väljendavad avalikult oma vaenu Venemaa suhtes.

Euroopa politoloogid soovitavad Euroopa sisemiste vastuolude ületamiseks moodustada liikmesriikidest nn avangardi, kes võtaks enda õlule energiapoliitika kujundamise ning ütleks välja seisukohad Venemaa tegevuse kohta Kaukaasias, Kesk-Aasias ning suhetes Ukrainaga.