IMF: pole vaja devalveerida

"Kui vaadata Eesti majanduse ja ekspordi tulemusi, ei paista krooni devalveerimist kuskilt," ütles IMFi Eesti missiooni juht Franciszek Rozwadowski reedesel pressikonverentsil Eesti Pangas. Standard & Poor's ja Goldman Sachs on ennustanud Baltimaadele kiireneva inflatsiooni ja jooksevkonto defitsiidi tõttu rasket maandumist. IMFi hinnangul aitaks valitsuse askeetlikum lähenemine riigi kuludele seda vältida, fondi meelest pole Balti valuutad devalveerimisohus. Mais ennustas IMF Eesti majanduskasvu langemist 2006. aasta 11,4 protsendil tänavu 9 protsendile.

Eesti Panga asepresident Andres Sutt ütles, et on IMFi raportiga nõus. "Keskmisest kõrgem inflatsioon peegeldabki teenuste hinna tõusu, eelkõige mullu ja selle aasta esimesel poolel. Inflatsiooni üks peamine põhjus on tootlikkusest oluliselt kiirem palgatõus," rääkis Sutt. "Majanduses tervikuna on 20protsendiste kasvude aeg mööda saamas," lisas ta.

Rahandusminister Ivari Padar ütles reedel, et kuigi Eestil on palju sarnaseid näitajaid Rootsiga, on meil ka palju näitajaid, mille järgi Eesti kroon ei devalveeru. "Ma ei näe põhjust kollapsiks. Eesti kroon on mitmeid kordi mõõnas olnud ja on kõikidest olukordadest välja tulnud. Eesti kroon on efektiivne ning ma ei näe paanikaks põhjust," ütles Padar.

Mainori Kõrgkooli ärijuhtimise instituudi direktori Andres Arraku arvates on devalveerimine võrreldav püksipissimisega.

"Devalveerimine pole ilus tegu kaubanduspartnerite suhtes," ütles ta. Tema sõnul muudetakse oma kaubad teiste suhtes odavamaks, saadud konkurentsieelis ei põhine kauba kvaliteedil.

Teiseks märkis Arrak, et devalveerimise positiivne mõju avaldub vaid senikaua, kui kodused hinnad püsivad. "Mis aga juhtub eriti Eesti-suguse väikese ja avatud riigi puhul, kelle import näiteks 2006. aastal moodustas 80% SKPga võrreldes? Me hakkame selle 80% ulatuses kohe sisse ostma välismaist ja kallimat kaupa ning mis eriti oluline - toorainet."

Kolmandaks on Arraku sõnul Eestis võimatu üllatusmoment: kõik devalveerimised maailmas tehakse reede õhtuti, kui börsid on kinni. Kui devalveerimine on kas või päev ette teada, pole sel enam mõtet. Eestis aga on vaja seadusemuudatuse kolme lugemist riigikogus.

Kommentaarid www.aripaev.ee-st

Valuutakomitee tagab, et kõik sularahakroonid on vahetatavad eurodeks. Tõepoolest, pangad võimendavad raha massi ja koos ülekanderahaga on kroone kordades rohkem kui tagatud. Aga kui inimesed järsku tahavad oma sularaha välja võtta? Pangad võivad tuua sisse lisaraha või minna pankrotti. Nii et tegelikult pole üldse küsimus selles, kas pangad on võtnud kohustuse mingi kursiga eurosid vahetada. Kas reserviga on kaetud sularaha või ka ülekanderaha, pole tähtis niikaua, kuni iga sularahakrooni juurdetekkimisel tekib automaatselt juurde valuutareserv ja kuni pangad on valmis hoiuseid välja maksma (arvestades omanike struktuuri ja strateegilisi eesmärke, pole põhjust arvata vastupidist).

On tekkinud tugev diskussioon, kas devalveerimine on võimalik. Paljud peavad seda võimatuks, tuues põhjenduseks valuutakomitee. Kuid majandus- või poliitiline süsteem üldisemas mõttes on nii keeruline, et naiivne on loota selle staatilisust. Praeguse sisendite komplekti korral on devalveerimise tõenäosus tõesti väike, aga sisendid ei pruugi homme sellised olla. Teisalt on selge, et on ületatud kriitiline mass majandus- ja ajaloolisi indikaatoreid, mis annavad põhjenduse devalveerimisest rääkida.