Mõned juhused võib liigitada lausa tragikoomika valda, sest arvesse läheb näiteks ka parkimistrahv, mis hankedokumentide esitamise hetkeks tasumata on jäänud."Kahjuks ei ole see hüpoteetiline konstruktsioon, seda on ka tegelikult juhtunud," vangutas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikadirektor Reet Teder kurvalt pead.
Tallinna linnakantselei riigihangete büroo juhtivspetsialisti Leili Juursoo sõnul on täiesti tavaline, et hankel osalejatest kolm-neli pakkujat välja kukub ning võidu võtab viimane sõelale jäänu. "Pakkujaid on niigi vähe ja hankija ongi tihti sunnitud võtma kõige kallima pakkumise. Võib-olla ei jää varsti ühtegi pakkujat," nentis Juursoo.
Pakkujate read kuivavad kokku, kuna hankelt kõrvaldatud firma jääb ilma ka tagatisrahast ning teist korda näppe kõrvetama enam ei tulda. Lisaks lööb aina lühenev pakkujate pink üles ka hinnad.
"See on kõige ehtsam rumalus, mis sinna sisse kirjutati. See on lose-lose situation!" põrutas Facio Ehitus ASi juhatuse esimees Toomas Tromp.
Kõige valusamalt jäävad Trombi sõnul selle seaduse hammasrataste vahele väiksemad firmad. Suurettevõtted vingerdavad paragrahvimärgi keerdude vahelt välja, tehes maksuametile "igaks juhuks" ettemakseid ning vormistades pakkumisi tütarfirmade nimel.
"Saatsin sel teemal kirja ka rahandusministrile, kes vastas mulle umbes-täpselt nii, et kuidas selline asi küll sai juhtuda," rääkis Tromp.
Riigihangete seaduse arutelu vedanud Mart Opmanni sõnul saatis eelnõu menetlemist tugev surve ja pidev piikide murdmine Aivar Sõerdi juhitud rahandusministeeriumiga.
"Riigikogu majanduskomisjonis käis selle ümber tuline vaidlus ja andmine. Kord jõudis punkt ettepanekute nimekirja ja järgmisel hetkel oli sealt jälle kadunud," meenutas Opmann, kelle sõnul tuli paksu verd tekitanud ettepanek tööandjate keskliidu ja Enn Veskimägi poolt. Ettepanekut toetas aktiivselt ka rahandusministeerium.