Pikka planeerimist segab turu kiire muutus

Vähe on firmasid, kus koolitusplaani tegemisse suhtutakse stiilis "Ah, mis koolitused, meil nii väike firma ju!" või "Meil pole koolituskava, koolituseelarvet ka pole, töö jookseb, peamine on töö, oleme nii kompetentsed, et võime ise ka koolitada kui vaja."

Küll aga selgus Äripäeva tehtud küsitlusest, et enamasti ei planeerita koolitusi väga pikalt.

ASis Aru Grupp pikka koolituskava aastaks või veelgi pikemaks perioodiks pole. Kui inimesed leiavad, et nad tahavad koolitustest osa võtta, siis neile seda ka võimaldatakse. "Pikemaid plaane pole tehtud, sest inimesed on hõivatud. Kui tahtsin paar inimest firmast väljas toimuvale koolitusele saata, pidin kolm korda aega muutma, sest midagi tuli vahele," selgitab arendusjuht Tiina Murumägi.

Kuna kiireim aeg firmas on suvel, toimub kõige rohkem koolitusi detsembris, jaanuaris ja veebruaris, need on vaiksemad kuud.

ASis TNT Express Worldwide Eesti koostatakse koolitusplaan paariks aastaks. "Koolitamine on investeerimine inimestesse, see peab olema seotud ettevõtte üldiste eesmärkidega, inimese arengut peab planeerima pikemalt," selgitab personalijuht Katrin Alujev. Kui eesmärgid paigas, on lihtsam ka koolituste hulgast valida.

"Kui valida koolituste põhjal, siis pole võimalik koolitusplaani pikemaks ajaks koostada. Kui lähtuda aga koolitusvajadusest, nagu meie, peaks kava olema kindlasti pikemaks ajaks," arvab Alujev.

Personalijuhi Ülle Filini sõnul AS Tele2 Eesti koolitusi pikalt ei planeeri. Ainult mõningates valdkondades, näiteks teeninduses, pannakse paika üldised soovid ning orienteeruv koolitusaeg. "Enamasti planeerime koolitusi siiski jooksvalt, sest vajadused muutuvad kiiresti, samuti koolitusturg. Me ei tea, mida näiteks poole aasta pärast töötajal tarvis on. Samuti tuleb turule pidevalt uusi põnevaid koolituspakkumisi. Oleme paindlikud," selgitab Filin. Jooksvalt korraldatakse näiteks raamatupidamisalaseid koolitusi vastavalt seaduse muudatustele ning osaletakse erinevatel koolitustega võrdväärsetel konverentsidel ja seminaridel.

ASis Rautakesko koostatakse personalijuhi Kaidi Kase sõnul koolitusplaan üheks aastaks. On ka selliseid koolitusi, mis lisatakse koolitusplaani jooksvalt või mis kestavad mitu aastat. Enamik koolitusi korraldatakse septembrist märtsini, suvel kui müügipersonalile kiireimal ajal koolitusi ei korraldata. Kui, siis ainult tootekoolitusi kauplustes kohapeal ning uue töötaja väljaõpet.

Võtmeisikutele, näiteks vanemklienditeenindajatele, on välja töötatud arenguprogrammid, mis kestavad enamasti kaks aastat. Õpe toimub moodulites - näiteks korra kvartalis.

ASis Rakvere Lihakombinaat koostatakse iga aasta lõpus järgmise aasta koolitusplaan. "Plaanis paneme paika teemad, millel kavatseme koolitusi läbi viia. Püüame leida sobivaid koolitajaid, kes vajalikul teemal õpet pakuksid," selgitab personalijuht Kadri Rattasepp.

ASi Invicta treener Urmo Vallner leiab, et koolitusplaani pikaajalise planeerimise või mitteplaneerimise küsimusele ühest lahendust pole. Kauplustes näiteks, kus on suur kaadrivoolavus, ei saa pikalt koolituskava täpselt planeerida. Küll aga võiks firma sellisel juhul võtta kavva igaks kuuks uue müüja baaskoolituse.

Teisalt muutub ka turu olukord. "Kui aasta tagasi õpetasime müüjale, kuidas tarbimisbuumis kliendile öelda, et me ei müü sulle, siis täna tuleb hoopis õpetada, kuidas klienti püüda," selgitab Vallner.

Kindlasti tuleks aga koolitusi planeerida, mitte üle jala teha. Ettevõte ei tohiks sõita turul pakutavate koolituste tuules, vaid tuleks määratleda organisatsiooni vajadused ning valmiskoolituste sisseostmise asemel koolitused tellida vastavalt konkreetsetele eesmärkidele.

"Kui turule tuleb huvitav koolituspakkumine, mida saab organisatsiooni arengu huvides ära kasutada, siis miks mitte seda valida. Aga esmane võiks siiski olla vajadus," õpetab Vallner.

Koolitusplaani koostamise aluseks on ettevõtetes enamasti arenguvestlused. Koolituste valik sõltub aga ka firma poolt järgmiseks aastaks seatud eesmärkidest ning töö käigus ilmnevatest puudujääkidest.

ASis Rautakesko algab koolitusplaani ettevalmistus eelneva aasta mais. "Suve jooksul kohtub personalijuht kõikide üksuste juhtidega. Koos vaadatakse üle toimunud koolitused ja arenguvestluste kokkuvõtted, tööga rahulolu uuringud ning ettevõtte ja üksuste üldised arengusuunad. Lisaks arutatakse läbi testostude koondtulemused, millest lähtuvalt valitakse järgmise aasta müügi- ja teeninduskoolitused," selgitab personalijuht Kaidi Kask.

ASi Viisnurk personalijuhi Riina Tomasti sõnul valitakse koolitused koolitusvajaduse ankeedi alusel, mille täidab administratsiooni töötaja koos otsese juhiga. "Töötaja saab määratleda, mis on tema jaoks nõrk koht, milline koolitus oleks vajalik. Lihttöölistele toimub väljaõpe tööle tulles ning ümberõpe teisele töökohale asudes," selgitab Tomast.

Rakvere Lihakombinaadi personalijuhi Kadri Rattaseppa sõnul võtavad juhid valiku tegemisel aluseks arenguvestlused, töötajate hulgas korraldatud küsitluste tulemused või oma visiooni vajadustest.

"Enamik töötajaid peab läbima üks kord kahe aasta jooksul toiduhügieeni koolituse. Ettevõtte jaoks kriitilistel ametikohtadel on olemas väljaõppeprogrammid. Pärast teatud oskuste ja teadmiste omandamist võib töötaja teha eksami, mille eduka sooritamisega kaasneb töötasu tõus," selgitab Rattasepp.

Ettevõtted on arvestanud järgmise aasta koolituseelarve kasvuks alla 10 protsendi.

Kui koolituste hinnad peaksid rohkem kerkima, hakatakse vähem vajalikke koolitusi ära jätma või odavamaid teenuspakkujaid otsima.

ASi Kunda Nordic Tsement finantsdirektori Taavi Tapneri sõnul on ettevõtte koolituseelarve järgnevaks aastaks jäänud laias laastus selle aasta summaga võrreldes samaks.

"Me oleme inflatsiooni tõttu arvestanud koolituseelarvena veidi suurema (5-7%) summaga kui sel aastal. Hindade järsuks tõusuks me valmis pole. Kui hinnatõus peaks toimuma, siis koolitused, mida on vaja, teeme ära. Koolitused, mida niivõrd tarvis pole, jäävad lihtsalt korraldamata," arvab Tapner.

ASi Viisnurk personalijuhi Riina Tomasti sõnul on firma koolituseelarve iga aastaga veidi suurenenud. Eelkalkulatsioon näitab, et järgmise aasta koolituskulud tõusevad alla viie protsendi. Koolituste maht jääb selle aastaga võrreldes samaks, eelarve suurenemine toimub koolituste kallinemise arvel.

ASi Viljandi Aken ja Uks finantsdirektor Jaan Tiido ütleb, et nende koolituseelarve on olnud juba paar aastat enam-vähem sama. Koolituslepingud on pikemaajalised ning koolituspartner on olnud sama. Hinnad on olnud fikseeritud, suuremat koolituseelarvet pole seetõttu ette nähtud. Ka järgmise aasta jaanuari-veebruari koolitused toimuvad veel sama projekti raames. "Ei teagi, kas peaks nüüd hakkama muretsema, et hinna kerkimisele mõeldud pole," ütleb Tiido.

Samas leiab Tiido, et pessimistliku majanduskasvu prognoosiga väheneva klientide maksejõu tõttu koolituste hindu eriti tõsta ei saa. Hindu hoiab raames teenuse ostja. Muidu otsitakse lihtsalt odavam koolitaja.

Meil ei loeta koolitusi töötaja kohta, vaid paika on pandud palgafondiga seotud rahalised piirid.

Kui töötaja leiab talle vajaliku koolituse ning juht kinnitab selle, aga koolitus kasutab ära kogu töötaja aastase koolitusraha, ta sel aastal rohkem koolitustel osaleda ei saa.

Püüame ikka vähemalt korra aastas kõigile midagi pakkuda, samas näiteks raamatupidajatele tuleb koolitusi võimaldada vastavalt seaduste muudatustele. Keetma ja kuduma me inimesi ei luba, koolitus peab olema selline, mis tooks kasu ka ettevõttele.

Koolituste arv erineb osakonniti. Keskmine koolitusmaht möödunud aastal oli neli koolituspäeva töötaja kohta. Selle aasta koolitusmahuks kujuneb ilmselt keskmiselt viis koolituspäeva töötaja kohta.

Proovime igale oma töötajale pakkuda aastas vähemalt ühe koolituse.