Põhjapoolus vs lõunapoolus. Sarnased või erinevad?

Põhja-Jäämeri on väikseim ookean. Talviti on suurem osa sellest kaetud jääga, ka suvel ei sula jääkate kunagi täiesti, ehkki viimasel ajal usutakse, et kliima soojenemise tagajärjel võib seegi saada mõnekümne aasta pärast reaalsuseks. Lõunapooluse ümbrus on aga hõivatud Antarktise mandri poolt. Mandrit koos seda ümbritsevate saarte ja merealaga nimetatakse Antarktikaks.

Paljudel riikidel on lõunamandril uurimisjaamu ning mitmed neist on ka esitanud nõudmisi teatud Antarktise piirkondadele, kuid Antarktika leping sätestab siiski, et tegemist on eikellegimaaga, mille loodusressursse võib uurida vaid teaduslikel eesmärkidel. Seega ei kuulu Antarktika ühelegi riigile. Arktika kuuluvuse üle käiv vaidlus muutub aga üha tulisemaks. Kui lugeda Arktikaks alasid, mis jäävad põhja poole põhjapolaarjoont, siis omavad valdusi seal järgmised riigid: Kanada, Taani (Gröönimaa), Island, USA, Venemaa, Norra, Soome ja Rootsi.

Lõunamandrit kattev hiiglaslik jääkilp sisaldab umbes 90 protsenti kogu Maa jääst ning valdava osa mageveevarudest. Antarktisest murdub pidevalt lahti erineva suurusega jäämägesid. Saudi Araabia printsil Mohammed al Faisalil oli kord idee üks selline suurem kamakas Araabia poolsaare juurde pukseerida, kuid üritus jäi siiski katki. Võib-olla hakkas rahast kahju või tuli mõistus koju.