Tuumajaamal poleks Eestis piisavat koormust

Nüüdisaegsed tuumaplokid on nähtud ette energiasüsteemi koormusgraafiku põhiosa katmiseks. Vähendamaks elektri omahinda, püütakse neid koormata püsiva ja võimalikult suure koormusega. Kuid Eesti energiasüsteemis katavad põlevkiviplokid samal ajal nii ajas muutuva kui ka koormusgraafiku põhiosa.

Tuumajaama ehitamise otstarbekust on mõtet uurida siis, kui on kasutusel uue põlvkonna reaktorid, mis on põlevkivikateldega võrreldes paremini reguleeritavad, töökindlamad, ohutumad ja odavamad. Praegused tuumajaamad sobivad nendesse energiasüsteemidesse, kus on veehoidlatega hüdroelektrijaamu (Rootsi, Soome, Norra) või pumpelektrijaamu (Leedu). Eesti süsteemis, mis koosneb peamiselt soojuselektrijaamadest, on tuumajaama kasutamisvõimalused piiratud.

Tuumaplokis ei tohi mööda vaadata ohtudest. Arvestades raskete avariide võimalikkust, on tuumareaktorid palju ohtlikumad kui põlevkivikatlad. Raske tuumareaktori avarii võib muuta kümneid tuhandeid ruutkilomeetreid Eestimaast elamiskõlbmatuks. Seepärast peab tuumaohtusid väikeriikide puhul väga põhjalikult analüüsima.

Autor: Mati Valdma