Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaikus enne tormi
Eile küsis üks kolleeg, mida siis saabuvaks nädalavahetuseks soovitaksin? Kuhu minna, mida teha?
Küsis ja naeris. Kui päris aus olla, siis kiire vastus oli, et tõmba hinge, sest järgmisel nädalal läheb lahti: Enrique, Joe, Bryan, Alice, PÖFF ja Jõulujazz. Advendiaeg tuleb täistuledes ja säras.
Kui oleks mahti, läheksin ise ehk sel nädalal Hortus Musicusega koos sünnipäeva tähistama ja kui mul oleks "Fantoom" nägemata, siis läheksin Linnahalli. Valge lehena ja eelarvamusteta, nagu korraldajad soovitanud.
Tegelikult sõidan maakoju, panen sauna küdema ja kaminasse tule ning pean kadripäeva. Ilma liialdusteta.
Ongi selline komme.
Muide, Kihnu saarel on kadripäev siiani tüdrukute püha. Pärast santimist saadakse kokku, pannakse pill üürgama, süüakse ja juuakse.
Ei tea, kas minul suureks pillimänguks läheb, aga naabrimehele karja- ja pereõnne plaanin küll soovima minna. Loodetavasti on tal koju kadridele meelehead varutud. Varuge teiegi, sest sanditamine on jälle moodi läinud.
Paar nädalat tagasi kohtusin just Kihnu martidega ja nemad kinnitasid, et rahvas on jõukam ja saak iga aastaga parem.
Muidugi antakse sageli raha.
Olla olnud ka üks juhus, kus ülekandeks pangakontot küsiti.
Oh aegu, oh kombeid! Kuid ikka parem, kui neid kombeid üldse poleks.