- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 626,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,46%39 626,3
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubavahetuse puudujääk vähenes aastaga kümnendiku võrra
Kaubavahetuse puudujääk oli tänavu
kolmandas kvartalis kümnendiku võrra väiksem kui aasta tagasi samal ajal ning 15
protsenti väiksem selle aasta teisest kvartalist.
Samas oli defitsiit kolmanda kvartali kokkuvõttes viimase kuue kvartali võrdluses madalaim, ulatudes 11,1 miljardi kroonini. Septembris oli defitsiit 3,7 miljardit krooni, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Suurima panuse andsid defitsiidi langusele võrreldes teise kvartaliga transpordivahendid, mille osas negatiivne saldo kahanes üle ühe miljardi krooni. Nimelt on majanduskasvu aeglustumine ja laenuintresside tõus hakanud mõjutama autode müüki siseturul, mida kajastavad ka jaekaubanduse viimaste kuude näitajad.
Statistikaamet avaldas täna andmed, millest selgub, et kaubavahetuse arengus toimus septembris mõningane tagasiminek. Esialgsetel andmetel kahanes eksport eelmise aasta septembriga võrreldes 7,5 ja import 7,3 protsenti. Ka selle aasta augustis oli nii ekspordi kui ka impordi maht veidi väiksem, vastavalt 4,6% ja 3,5% võrra.
Jätkuvalt olid septembris kaubavahetuse kasvu oluliseks pidurdajaks mineraalsed tooted, mille eksport oli aastagusest perioodist poole võrra ja import ligi 40 protsenti väiksem. Septembris lõppes madala oktaanarvuga bensiini töötlemine Eestis, mille tulemusena langesid mineraalsete kütuste ekspordi ja impordi näitajad tavapärasele tasemele. Võttes naftasaadused kaubavahetuse mahtudest välja, jäi eksport eelmise aasta septembrikuu tasemele ja import kahanes paari protsendi võrra.
Masinate ja seadmete eksport püsis viimastele kuudele iseloomulikuna ka septembris ligikaudu viiendiku võrra madalamal eelmise aasta näitajast. Sarnane langus lisandus aga metallide ja metalltoodete osas, mille taga on osaliselt eelmise aasta septembri kõrge võrdlusbaas – siis kasvas nende eksport ligi 70 protsenti. Märgatavalt kiirenes taas valmistoidukaupade ja jookide väljavedu, aastane kasv ulatus peaaegu veerandini. Transpordivahendite, puidu ja puittoodete ning plast- ja kummitoodete ekspordi kasvutempo aeglustus, kuid jäi ikka suhteliselt kõrgeks (17–19%).
Peale mineraalsete toodete oli impordis suurem langus veel põllumajandussaaduste sisseveol, kuid nende osatähtsus koguimpordis on väike. Masinaid ja seadmeid ning transpordivahendeid toodi septembris sisse kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi. Oluliselt aeglustus metallide ja metalltoodete impordi aastane kasvutempo, mille mõju oli näha ka nende ekspordinäitajates.
Oktoobris ei ole prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude olulist kasvu. Endiselt on kõrge eelmise aasta võrdlusbaas mineraalsete kütuste osas. Ka ettevõtete väljavaated lähituleviku suhtes on veidi pessimistlikumad. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtete arv, kes ootasid eksporttellimuste jäämist tavalisele tasemele, oli oktoobris mõnevõrra suurem kui septembris. Samal ajal vähenes nende ettevõtete hulk, kes ootasid ekspordi kasvu ja suurenes nende arv, kellel jäid eksporttellimused alla tavalise taseme.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele