27. november 2007 kell 22:00

Maja kindlustus eeldab täpsust

Oskamatu ja ettejuhtuvas kohas eluaseme kindlustamine võib õnnetuse korral jätta ilma enamikust või tervest hüvitisest.

Selline asi võib tekkida näiteks paarismaja õnnetuse puhul, kui boksi omanik on kindlustanud oma majaosa kui korteri ehk siseviimistluse ja lisaks ülejäänud konstruktsioonid mõttelises osas. Kui katus lendab ära ja naabril mitte, siis võib selguda, et kindlustus maksab vaid pool kahjust. Tegemist on mõttelise osaga hoonest ja teise poole peab maksma naaber või tema kindlustus. Kui aga naabril katus endiselt pea kohal, siis on raske temalt raha nõuda.

Seega tuleb enne kindlustuslepingu sõlmimist arutada naabriga, kuidas kumbki oma vara kindlustab. Lisaks tasub leppida kokku kindlustajaga, kas paarismaja on kindlustad kasutuskorra järgi või mõttelistes osades.

Kahjude hüvitamine läheb oodatust teisiti, kui objektil on tehtud kindlustusperioodil muudatusi, millest seltsi või maaklerit teavitatud ei ole. Näiteks sellise renoveerimise tulemusel ei saada kogu vara hävimisel selle taastamiseks piisavat hüvitust. Objektile tehtavad lisainvesteerinud tõstavad ka kindlustusväärtust, seega varitseb siingi alakindlustusoht.

Kui klient on näiteks oma 120 m" üldpinnaga kodu kindlustanud esimest korda viis aastat tagasi ühele miljonile kroonile ja poliisi pikendamisel uut kindlustussummat määranud ei ole, siis tõusnud ehitushindade puhul on antud hoone praegune kindlustussumma kordi suurem. Seega on kodu kindlustatu vaid poole väärtuses.

Õnnetus tuleb kohe täpselt kirja panna, et vältida hüvitamist segavate puudulike andmete esitamist. Segaduses antud selgituste põhjal tehtud kahjuotsus võib tulla vastupidine sellele, mis see tegelikult olla võiks. Valeandmete esitamine kui kindlustuspettus on kriminaalkorras karistatav. Et käituda õnnetusjuhtumi korral adekvaatselt, tuleb teada oma kindlustuslepingu tingimusi, sellest tulenevaid õigusi ning omada usaldusväärset maaklerit.

Autor: Margus Nurja

Hetkel kuum