• OMX Baltic−0,1%301,82
  • OMX Riga−0,17%891,4
  • OMX Tallinn−0,04%2 068,55
  • OMX Vilnius0,26%1 200,59
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 1000,03%8 764,02
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • OMX Baltic−0,1%301,82
  • OMX Riga−0,17%891,4
  • OMX Tallinn−0,04%2 068,55
  • OMX Vilnius0,26%1 200,59
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 1000,03%8 764,02
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • 28.11.07, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ross: Eesti majandus jätab hea šoki seljataha

Ross ütles, et kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liiduga liitus, siis oli Äripäeva esiküljel Vahur Kraft ja lugu sellest, kuidas Eesti majandust tabas ELiga liitumisel šokk.
"Me nägime palju vaeva, et inimestele selgeks teha, et mingit šokki ei ole. Tegelikult oli ikka küll. See suurendas ettevõtete efektiivsust, tööjõuturg muutus mobiilsemaks, pankade usaldusväärsus kasvas. Samas oli ka madalate intresside aeg ja Eesti majanduskasv oli mõnevõrra kiirem, kui ta keskmiselt edaspidi on," selgitas Ross. Tema sõnul on paljud analüütikud alahinnanud Euroopa Liiduga ühinedes Eesti majandust tabanud positiivset šokki.
"Sellised šokid on ühekordsed, kasv kiireneb korraks. Samas ettevõtjad ja investorid soovivad seda kunstlikult pikendada, vaadates, et sel aastal oli kasv 15%, ju siis järgmisel aastal kasvame 20%," rääkis Ross.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ross ütles, et devalveerimisest rääkimine on majanduse selles tsüklis loomulik jututeema. "Valuutakomitee ei ole tsükliline poliitika ja fikseeritud kurss on meetod, millega on võimalik kõigist majandusolukordadest välja tulla. Me ei teata, et olukord läks raskeks ja et seetõttu devalveerime krooni," kinnitas ta.
Rahandusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul maavaradeta Eesti devalveerimise klassikalist eelist tunda ei saa. "Devalveerimine ei toimi nagu õpikunäide, sest Eesti eksport sõltub impordist. Kui tavaliselt tekib devalveerimise puhul konkurentsieelis teiste riikidega võrreldes, siis meil see puudub, sest meil ei ole maavarasid ning eksporditava kauba tooraine ja pooltooted toome sisse," rääkis Säälik.
Kui Eesti devalveeriks krooni, siis tooraine maksumus Eesti firmale kasvaks, samuti kauba maksumus ning ei tekiks klassikalist devalveerimisest tulevat efekti, kus riigis toodetud kauba hind oleks madalam ja seda saaks edukamalt välisturgudel müüa.
Eesti majandusarengu lähiaja trende kommenteerides ütles Ross, et palgakasvu aeglustudes hakkab ka sisemaine tarbimine vähenema ning inflatsioonisurvete nõrgenemist on oodata juba 2008. aasta jooksul.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele