Teeks III samba soodsamaks

Imre Madison 28. november 2007, 00:00

Pensioni I ja II sammas tagavad inimese esmase äraelamise pensionieas, samas ei pruugi see tagada elatustaseme kvaliteedi säilimist. Sündivuse vähenemine ja rahvastiku vananemine on 21. saj tõsine demograafiline probleem nii Euroopas kui ka Baltimaades. Kuidas tagada ühiskonna toimimine juhul, kui üha suurem osa inimestest on lõpetanud aktiivse töötegemise ja suundunud pensionile ning samal ajal siseneb tööjõuturule üha vähem uusi töökäsi? Ühiskond seisab üha enam küsimuse ees, kuidas tagada väärikas vananemine? Kõiki rahuldav pensionisüsteem peaks sündima koostöös üksikisiku, tööandja ja riigiga.

Viimastel aastatel on täheldatud inimeste kasvavat huvi investeerimistoodete vastu. Üksikisikute poolt on huvi oma elu kindlustamise osas olemas; kuidas on siiamaani suhtunud teised osapooled?

Mitmetes maades on levinud, et hoopis tööandja teeb töötajatele kogumispensioni või pikaajalise investeerimisplaani, eriti sektorites, mille edukuse võti on kvalifitseeritud tööjõud. See on lisatud olulise osana töötaja motivatsioonisüsteemi. Pakutud soodustused võivad tulevikus olla motivaatorid töökoha valimisel või vahetamisel.

Eesti ettevõtjate hulgas see populaarne ei ole - ettevõte peaks maksma töötaja kasuks tehtud investeeringutelt riigile lisaks 71% erisoodustusmaksu, kulud on tööandjale kokkuvõttes palju suuremad. Sel põhjusel on enamik tänastest tööandjatest loobunud sarnastest motivatsiooniskeemidest.

Aga meie naaberriikides Lätis ja Leedus on riik loonud ettevõtjale oma töötajate pensionisamba või investeerimisplaani tegemiseks väga soodsa maksukeskkonna.

Samas - kõrgem pension peaks just rohkem huvitama neid, kes lähevad pensionile hea tervisega. Elutingimused pidevalt paranevad ja on oodata keskmise eluea hüppelist tõusu, seda eriti just meeste puhul. Pensioniea statistika ütleb, et eesti mehe oodatav keskmine eluiga on sünnihetkel 67, naisel 78 eluaastat. See on tehtud tagasivaatava statistika põhjal - praegune tööealine elanikkond elab tõenäoliselt palju kauem. Näiteks 45aastane mees elab tõenäoliselt 71 aastani ja sama vana naine 80 aastani.

Pensionipõlves kulud ei lange, vaid asenduvad. Erinevatel hinnangutel katab pensioni I sammas tulevikus ära 20-30% töötaja praegusest elustandardist, koos II samba pensioni väljamaksetega saavutatakse 40-50%. Tasub mõelda, mis muutub teie elukvaliteedis tulude vähenemisel poole võrra? Ka tekib pensionile jäädes juurde 8 tundi tarbimisaega. Vananemisega suurenevad kulutused ravimitele ning ilmselt ka hobidele, sh reisimisele.

Eesti liberaalse majanduspoliitika üks põhimõtteid on, et igaüks peab ise toime tulema ning vaid riigi abile loota pole mõtet. Samas ei ole tehtud piisavalt konkreetseid samme, et tööandjapoolseid soodustusi lisada.

Kuigi Eestis on III sambaga liitunuid Lätist ja Leedust enam (pensionikeskuse andmetel Eestis 10%, teistel 2%) ja seda just eraisikute endi sõlmitud lepingute tõttu, on kulutused tööandjale töötaja pensionilepingusse sissemakstava summa pealt meil kõige suuremad. Nii Lätis kui ka Leedus on tööandjapoolsed maksed pensionifondidesse riigi poolt maksusoodsad ning seda võimalust Lätis ja Leedus ka usinalt kasutatakse.

Uut põlvkonda tööealist elanikkonda ei iseloomusta lojaalsus, vaid avatud silmadega parimate võimaluste väljasõelumine. Ja seda mitte ainult Eestis. Paremad pensionitingimused on suur konkurentsieelis täna, mil inimeste kindlus tuleviku suhtes on kõikuma löönud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:12
    Otsi:

    Ava täpsem otsing