Putin võttis ihatud valimisvõidu
Sellise hinnanguga varjutas Putini partei triumfi eile OSCE ja Euroopa Nõukogu vaatlejate raport, mis taunis opositsiooniparteide tagakiusamist, meedia tugevat kallutatust ning president Putini ja kogu riigiaparaadi asumist Ühtse Venemaa seljataha.
Putin ise tervitas valimistulemusi kui "vaieldamatut edu", ning "usalduse märki", tänades kõiki, kes andsid oma hääle Ühtse Venemaa poolt.
Venemaa keskvalimiskomisjoni andmeil kogus Ühtne Venemaa pühapäeval toimunud valimistel 64,1% häältest ning ülejäänud kaks parlamenti pääsenud Kremli-meelset parteid kokku 16%.
Ainus tõeline opositsioonipartei uues riigiduumas on kommunistid 11,6%se toetusega.
Üle riigi tuli sõltumatutelt vaatlejatelt ning opositsiooni esindajatelt teateid valijate äraostmisest, hirmutamisest ning valimistulemuste võltsimisest. Tšetšeenias ja Ingušeetias ulatus presidendipartei toetus uskumatu 98-99%ni.
Kommunistide liidri Gennadi Zjuganovi sõnul pole ta sellist võltsimist näinud Nõukogude Liidu ajast saadik ning kavatseb valimistulemused vaidlustada.
USA ärgitas Venemaad juba pühapäeval väidetavaid rikkumisi uurima asuma. Eile ühinesid ülekutsega Euroopa riigid, sealhulgas Suurbritannia ja Prantsusmaa. Teravaima avalduse tegi Saksamaa kantsler Angela Merkel. "Ei ole mingit kahtlust. Meie standardite järgi ei olnud need valimised ei vabad, ausad ega demokraatlikud," ütles Merkel pressiesindaja vahendusel.
Puudusi möönis ka ELi välisasjade volinik. "Täheldasime põhiõiguste rikkumisi, eelkõige sõnavabaduse ning kogunemisvabaduse piiramist," ütles Benita Ferrero-Waldner.
NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer kõlas veelgi leplikumalt. "Minagi tunnen Venemaa valimisprotsessi pärast muret, kuid ütlen endiselt, et võti on (Venemaa) kaasamises," ütles Scheffer.
Kremli jaoks olid duumavalimised usaldushääletus president Putinile. "Venemaa valijad andsid oma hääle Ühtse Venemaa poolt, toetades nii president Putini kurssi kui ka sellel jätkamist, kui praeguse presidendi teine ametiaeg lõpeb," ütles Kremli pressiesindaja. Samas on endiselt mõistatus, kuidas Putin võimul jätkata plaanib või kelle oma järeltulijaks võiab.
Carnegie analüütiku Lidia Ševtsova hinnangul pole Putini mandaat kõrgest numbrist hoolimata tugev - see saadi ränga hinnaga, partei- ja valimissüsteemi ning konstitutsiooni õõnestamisega. Presidendi endine majandusnõunik Andrei Illarionov näeb lausa läbikukkumist - käiku lasti kogu riigiaparaat, kuid ikka kogus presidendi partei vähem toetust kui Putin ise presidendivalimistel neli aastat tagasi.
Kõige stoilisemad on investorid. Putini partei võit "tagab turgudel veel vähemalt 12-18 kuuks stabiilsuse," kommenteeris agentuurile Reuters UralSibi peastrateeg Chris Wafer. Putini võimuletulekust on Venemaa aktsiaturu väärtus kasvanud triljoni dollari võrra.