Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ebaausad kauplemisvõtted on tänasest keelatud
Tänasest hakkas
kehtima tarbijakaitseseaduse muudatus, mis keelab ebaausate kauplemisvõtete
kasutamise. Seaduses on kehtestatud kriteeriumid, mille järgi kauplemisvõtet
hinnatakse ja loetletud need ebaausad kauplemisvõtted, mis on alati keelatud.
Eelkõige on keelatud eksitavate kauplemisvõtete kasutamine, millega tarbijale edastatakse valeinfot või esitatakse õiget infot viisil, mis võib tarbijat tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav, teatas majandus-ja kommunikatsiooniministeerium. Samuti ei tohi jätta tarbijale esitamata sellist olulist infot, mille teadmine on tarbijale vajalik ja aitaks tal oma ostuotsust teha. Seejuures peetakse eelkõige silmas teavet kauba või teenuse peamiste omaduste ja hinna või hinnaeelise olemasolu kohta, samuti kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade, aga ka tarbija õiguste kohta, sealhulgas õigus asja ümbervahetamisele või hüvitusele.
Samuti keelab seadus agressiivsete kauplemisvõtete kasutamise, millega tarbija valikuvabadust piiratakse kaupmehepoolse ahistamise, sunni või liigse mõjutamise tõttu. Keelatud on näiteks mulje loomine, et tarbija ei saa enne lepingu sõlmimist lahkuda, järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi või e-posti teel, tasu nõudmine tarbijale saadetud tellimata kauba eest jms.
Ebaausad kauplemisvõtted on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal.
Seadus muudab ka mõistete "kaup" ja "teenus" tähendust. Kui seni käsitleti kaubana vaid vallasasja, siis nüüd on mõistega "kaup" hõlmatud ka kinnisasi ja õigus, mida kaupleja pakub, müüb või muul viisil turustab. Mõiste "teenus" hõlmab aga kaupleja pakutavat, müüdavat või muul viisil turustatavat hüve, mis ei ole kaup. Seega kohaldub Tarbijakaitseseadus nüüd kõigi isikute suhtes, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakuvad tarbijale mis tahes kaupa või teenust, sealhulgas ka kinnisasja või õigust.
Tarbijakaitseseaduse muutmise seadusega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid.