Töövari Vanemuise kulisside taga
Alustasin oma päeva kell 10.30 Vanemuise lavastuse "Lärmab ja veiderdab" inspitsiendi, Mai Jägala töövarjuna. Pärast heledas teatri puhketoas ootamist astusime ühes varjutatavaga kottpimedasse. Mai juhatas mind oma töökohani pimedas lavataguses nurgas.
"Hea on silmad korraks kinni pigistada ja natukese aja pärast lahti teha, siis harjub kiiremini," andis ta sõbralikku nõu. Vaadates arvukate nuppudega pulti, kus on mikrofonid näiteseltskonna, valguse, heli ja lavameistrite jaoks, märgutuled dirigendile ja piletimüüjale, tabas mind kerge segadus. Jäin mõtlema, kuidas ma enne nii tähtsast ametist pea-aegu midagi ei teadnud.
Maile aga polnud see võõras ka enne tööle asumist. Juba lapsena sai ta lavataguse eluga tutvust teha ja isa lavaloleku ajal sarnase puldi kõrval istuda.
Aastaid hiljem teatrimajast möödudes mõtles ta, et on nõus sinna kasvõi koristajaks minema. Ent läks natuke teisiti - temast sai teatri uus inspitsient.
Maile inspitsiendi amet meeldib. "Vabamõtlejate" lavastaja Madis Kalmeti kunagisele küsimusele "Mis on teater?," vastas Mai kindlameelselt - "Elustiil!". Tema tööülesannete hulka kuulub valgustus, näitlejate kohaloleku kontroll, informatsiooni jagamine, rekvisiitide korraldus ja miljon muud pisiasja. Puldilgi seisab hoiatav silt "Kui sa ei juhi etendust, hoia puldist eemale!".
"Kontrollin kõige vajaliku olemasolu nii proovide kui ka etenduste ajal ning vajadusel asun ka tehnilisel poolel appi," rääkis ta. Nii ongi inspitsient lüli teatri kunstilise ja tehnilise poole vahel.
Tööajad varieeruvad vastavalt lavastustele. Enamasti algavad teatris hommikused proovid kell 11 ja kestavad kella 15ni ning õhtused kell 18, kestes 21ni.
Kuid Mai on tavaliselt pool tundi enne algust kohal. Peaproovides ja etenduse ajal lausa tund aega varem. Tema ülesandeks on panna enne etendust välja leht tegelaste jaoks, kes allkirjastavad oma kohaloleku ning kontrollida lava korrasolekut.
Pärast päeva kõrvalvaatajana arvan, et kõige suuremaks motivatsiooniks inspitsiendi töö puhul on erinevate inimestega suhtlemine, juhtimiskirg ja rahulolu teadmisest, et sa oled vajalik. "Palk ei motiveeri, kasvuruumi Eesti keskmiseni on kõvasti," nentis Mai.
Mind hirmutaks aga tööaeg - eelmisel kuul olevat teatris olnud nii kiire, et oli ainult paar vaba päeva. Kuid see-eest saab suviti pikema puhkuse ja koos töökaaslastega võetakse tavaliselt siis ka mõni reis ette.
Mai ongi reiside korraldamise ohjad enda kätte haaranud ja nentis, et vahel küsitakse ta käest lausa, et mis ülejärgmisel aastal reisiplaanis.
Autor: Annika Saar