Toidutootjatel kulub vett ojadena

Tiit Reinart 17. detsember 2007, 00:00

AS Leibur rekonstrueeris kogu sisemise veevõrgu 2004. aastal. Maksma läks see umbes 1,5 miljonit krooni. Vett saab ettevõte ASi Tallinna Vesi võrgust. Keskmine ööpäevane tarbimine on tootmisdirektor Agu Matsi kinnitusel umbes 95 m0.

"Veevarustuse kindluse tagamiseks on meil kaks veesisendit, mis on vastavalt ühendatud ASi Tallinna Vesi ringmagistraaliga. Alates 2000. aastast on esinenud kaks tõsisemat veekatkestust, mis on häirinud meie tootmist mõned tunnid," ütles Mats.

Kalev Chocolate Factory tehas saab vee Jüri asula veevõrgust, mida haldab AS Elveso. Ettevõte vajab sõltuvalt tootmisprogrammist vett tootmiseks päevas 130-170 m3.

Olgugi, et Jüris asuvatel tööstusettevõtteil olevat väidetavalt veevarustusega aeg-ajalt probleeme, on magusatootja juhatuse liige Mait Nilson kriitikaga tagasihoidlik.

"Sagedasemaks probleemiks võib olla lühiajaline survelangus veetrassis," leidis ta. Survelanguse vastu võideldakse majasiseste survetõstmispumpadega. Veevarustuse katkemisel on erakorralise lahendusena võimalik vesi kohale tuua tsisternautodega.

Lisaks peab Kalev tootmiseks vajaliku konsistentsiga vee saamiseks seda pehmendama ja filtreerima.

Põlva Piim saab vee oma puurkaevudest. "Vett kulub tõesti päris palju, keskmiselt 1000 m0 ööpäevas," sõnas ettevõtte tootmisjuht Toomas Maspanov. Otseselt toodangu valmistamiseks vett ei kulu, seda kasutatakse liinide ja mahutite pesemisteks ning sooja ning külma kandjana.

Põlva Piim renoveeris oma veevarustussüsteemi kolm aastat tagasi, seega tõsiseid veehäireid viimastel aastatel esinenud ei ole.

Praegu on kasutusel kaks veereservuaari, nii et probleemide tekkimisel saadakse hakkama ka ühega neist.

Pealegi peaks ettevõte Maspanovi kinnitusel lähiajal saama ühenduse ka linna veevärgiga.

Otepää Lihatööstus Edgar OÜ saab vee ettevõtte omanduses olevast puurkaevust. Lihatööstuse juht Maie Niit ütles, et vett väga suurtes kogustes ei kulu, sest puhkepäevadel tööd ei tehta. Tehnoloogiliseks otstarbeks ja pesuks kulub vett umbes 30-40 m3 päevas.

"Kui elektrit ei ole, pole ka vett. Aga pumbajaama muud probleemid peame ise lahendama - remont, tagavaraosade hankimine, veekareduse vastased abinõud, filtrid, hulgalugejad jm," lisas ta.

ASil Tere on Tallinnas oma puurkaev. Tehas on ühenduses ka Tallinna Vee võrguga. Ettevõte vajab 400-500 m3 vett ööpäevas.

"Veevarustusega võib probleeme ette tulla," arvas Tere juhataja Ülo Kivine.

Võimalike veekatkestuste puhuks on seal loodud puurkaevu ja linnavõrgu baasil kahepoolne veetoide.

Ühelt veesüsteemilt teisele üleminek on automatiseeritud. Seega on veevarustus tagatud.

Toomas Maspanov, ASi Põlva Piim tehnikajuht
Meie tööstuses kasutatav vesi peab vastama joogivee kvaliteedile, veetarbimisel hinnatakse vee kulu liitri töödeldud piima kohta.

Põhjamaades on see näiteks piimal ja hapupiimatoodetel 0,6-4,01 liitrit töödeldud piima kohta, piimapulbri ja juustu puhul 0,7-6,3 liitrit töödeldud piima kohta. Põlva Piima vastav näit on umbes kaks.

Ülo Kivine, ASi Tere juhataja
Tere rekonstrueeris viis aastat tagasi puurkaevu juurde kuuluva veesüsteemi, mis läks maksma ligi viis miljonit krooni. Uuenduskuuri on läbinud ka süsteemide automaatika.

Mait Nilson, ASi Kalev Chocolate Factory juhatuse liige
Lähtume veeseaduse alusel joogiveele kehtestatud nõuetest. Jüri asula vee põhilised probleemid tööstuse jaoks on liigne rauasisaldus ja karedus. Need omadused tekitavad vee soojendamisel katlakivi ning tekib hõljuv ollus, mis ummistab filtreid.

Agu Mats, ASi Leibur tootmisdirektor
Vesi peab vastama joogiveele esitatud nõuetele vastavalt ELi direktiivile. Meil tarbitav vesi vastab kõikide näitajatega joogivee nõuetele ja seda kontrollitakse perioodiliselt.

Maie Niit, Otepää lihatööstuse Edgar juhataja
Meil on tehtud joogivee kontrolli kava aastateks 2006-2008. See sisaldab tava- ja süvakontrolli.

Tavakontrolli puhul uuritakse igal aastal ammooniumi sisaldust, elektrijuhtivust, escherichie coli, coli-laadseid baktereid, pH-d, lõhna, maitset, hägusust, värvust.

Süvakontroll on märksa pikema nimekirjaga ja see on kolme aasta peale ära jaotatud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:14
Otsi:

Ava täpsem otsing