Rahvastikuminister Urve Palo tahab algatada avaliku abordivastase kampaania. Ilus ja õilis mõte - vähem aborte, rohkem elule võidetud lapsi. Vähem hingelist ja kehalist vägivalda, lisaks rahaline kokkuhoid, ära jäävad protseduurikulud.
Ikkagi tundub see pooliku lähenemisena. Kui kaks kerglast (st mittearukat inimest) lustivad mänguhoos, peaks mõlemal olema võimalus mängust välja minna. Pannes abordile veto, tuleb vaid üks sest n-ö puhta nahaga välja. Olgu siis võrdsus. Sestap on paslik lisada Urve Palo üleskutsele veel teinegi: "Tõutäkud, kes te mööda Eestit ringi traavides valimatult sugu teete, laske end steriliseerida!" See toob kaasa teatud kulusid, mis on aga võrreldamatud nendega, mida kergeusklikud naised hiljem peavad kandma.
Kui rahvastikuministril on ikkagi soov n-ö rahvastiku taastootmist suurendada abordist loobumise teel, tuleks tal välja mõelda ka kava, kuidas tagada kõigi nende isata Liisude toimetulek, keda sünniks senisest veel rohkem.
Praegu ajavad tuhandete väikeste Liisude emmed kohtu kaudu issisid taga. Õieti peavad nad seda ise tegema või maksma kohtutäiturile (!), et politsei otsiks "kadunud" issi üles - muidu ei saa talt ka kohtu kaudu lapse elatusraha välja nõuda. Seni kasvabki armeejagu lapsi isa toeta.
Sellise koha on riik kätte näidanud kerglastele naistele. Tegelikud kannatajad on Liisud, kes ei saa valida ei emmesid ega issisid. Juba sündinud Liisud vajavad aga samuti kaitset.
Seotud lood
Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.