• OMX Baltic−0,25%317,18
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,04%2 198,87
  • OMX Vilnius0,38%1 504,1
  • S&P 5000,00%7 764,64
  • DOW 30−0,36%51 863,69
  • Nasdaq 0,45%27 244,28
  • FTSE 100−0,29%10 708,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,44
  • OMX Baltic−0,25%317,18
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,04%2 198,87
  • OMX Vilnius0,38%1 504,1
  • S&P 5000,00%7 764,64
  • DOW 30−0,36%51 863,69
  • Nasdaq 0,45%27 244,28
  • FTSE 100−0,29%10 708,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,44
Uus arvutisimulatsioon näitab, et jääkristallid hakkavad soojenedes üha kiiremini vibreerima ning sulamispunkti märgib hetk, mil nad vibreerimise asemel hakkavad pöörlema ehk vabanevad sidemetest külgnevate molekulidega.
Uppsala ülikooli arvutuskeemik David van de Spoel ütles, et tema juhitava meeskonna loodud mudel põhineb 2006. aastal läbiviidud katsel laseriga sulatatud jääst.
„Me tahame teada, mis toimub aatomite tasemel. Eksperimendid meile sellest detailset ülevaadet ei anna,” ütles van der Spoel Live Science’ile.
Ühe molekuli vabanemine kristallstruktuurist toimub väga kiirelt, seda mõõdetakse pikosekundite murdosades (kümme astmes miinus kaksteist). Üks pikosekund on miljard korda lühem ajavahemik, kui silmapilgutuse peale kuluv aeg.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele