Kinnisvaraturg Kreekas on aasta-aastalt aktiivsemaks muutumas ning kinnisvara hinnad liiguvad tõusujoones.
Hinnatõusu hoogustavateks teguriteks on ehitusmaksumuse, ehitusmaterjalide hinna ning ehitajate palgatõus, samuti ehituslubade väljaandmise kallinemine. Ühe põhjusena võib välja tuua välismaalaste kasvava huvi piirkonna vastu. Seoses suurenenud nõudmisega perspektiivikates rajoonides asuva elamispinna järele kasvab jätkuvalt väljastatavate ehituslubade arv. Ehitustempo arengult on esikohal Evia rajoon ning Atika ja Peloponnese piirkonnad.
Kohalike seas on populaarsemad suurematest keskustest eemal asuvad, ent hea transpordiühendusega piirkonnad, näiteks Ida- ja Põhja-Atika, ning seetõttu eelistavad kreeklased osta pigem 300 000 eurot maksva eramaja mere ääres kui kulutada 450 000 eurot korteri ostmisele keskuses. Kõikvõimalikest turukõikumistest hoolimata võib kinnisvara omandamist pidada endiselt kasulikuks kapitalipaigutuse mooduseks, korteri või villa soetamist populaarsesse kuurortrajooni seda enam.
Populaarne investeering on mereääse eramu soetamine, mida on alati võimalik rendile anda. Heaks kapitalimahutamise kohaks peetakse Halkdiki (Makedoonia) piirkonda, kust võib leida kõikvõimalikku mereäärset kinnisvara: eraldatud villasid, uusi elitaarseid komplekse ja linnamaju ning kortereid mereäärsete külakeste kolme- ja neljakorruselistes majades. Võimalik on soetada ka ehituskrunt. See on viimasel ajal üha enam populaarsust kogumas, kuna võimaldab ehitada maja eriprojekti järgi.
Maa hind on Kreekas otseselt seotud mere lähedusega. Kõige kallimad on merepiiril asuvad krundid. Mida kõrgemale mägedesse ja kaugemale merest, seda odavam on maa.
Eurooplased ilmutavad huvi nii mandriala kui ka saarte rannarajoonide vastu. Paljud välisinvestorid, kes teevad koostööd ehitusfirmade ja suuremate pankadega, on huvitatud ehitustegevuse arendamisest kuurortrajoonides.
Autor: Mark Shein
Seotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.