Toome ametnikud ka maa peale

Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles reedeses Postimehes, et reform tulebki, kontseptsioon on valmis - tuhandete ametnike soodustusi kärbitakse ja suurele osale hakkab samuti kehtima TLS. Tore, ent toimetus räägib samadest reeglitest, mitte hüvede kärpimisest.

Samas oli minister ebalev. "Filosoofilisel tasandil on kõik nõus, et tuleb vähendada eripensione, pensioni- ja muid soodustusi. Aga kui asi läheb töösse, tekib ringkaitse…"

Selline suhtumine kukutab reformi juba ette läbi. Muidugi on avalikku teenistust pöörata keerulisem kui kirjutada erasektorile seadusi - reform puudutab otsustajaid endid. See on peamine põhjus, miks senised katsed hüvesid vähendada on luhtud.

Privileege põhjendatakse ametnike erilise staatusega - neile on antud erilised volitused keelata ja käskida inimesi avalikes huvides, mis eeldab seaduspärast ja eetilist käitumist. Sedasi peaksid käituma kõik inimesed, aga eksitakse, ka ametnikud. Vaid väike osa avalikest teenistujatest võtab osa otsustamisest, ja see hüvitatakse veel heldemalt.

Mille poolest on aga erilisem finantsist ministeeriumis ametivennast ettevõttes? Sekretär, osakonnajuht? Või ametnik, kes annab välja ehituslube, ehitajast, kes hakkab selle loa alusel maja püsti panema? Hoone peab ju igal juhul olema asukaile ohutu, vastutus lasub mõlemal. Meie ametnikul on aga pikem puhkus, suurem pension, tasuta terviskontroll, õppelaen kustutatakse, teda on raske ja kulukas koondada...

Ja ikkagi on ametnikud vähem pühendunud tööle kui erasektori töötajad. ASi Emor sügisese avalikus teenistuses kasutatavate motivatsioonisüsteemide uuringu järgi on ainelisel motivatsioonipaketil pigem ametnike pühendumust pärssiv kui toetav mõju.

Uue olukorraga tööturul, mille loob uus TLS, ei haaku privilegeeritud ametnikekast miskitpidi. Eesti peab olema valmis kiireteks muudatusteks majanduse struktuuris. Kui osa turust on n-ö külmutatud, võib see olla aeglasem, kui riigi konkurentsis püsimiseks on vajalik.

Autor: ÄP