Berliini 1990ndad

Saksa Välissuhete Instituudi (IFA) koostatud näituse kontseptsiooni autorid Gabriele Knapstein ja Ingrid Buschmann esitlevad pöördelist kümnendit saksa kunstis, kus tänu Berliini müüri langemisele ning üleöö tekkinud sünergiatele hakkas toimima aktiivne kunstielu.

Kunstnike tegevuskohtadeks said Berliini keskel Mittes olevad varemed ja mahajäetud laohooned, kuhu tekkisid kunstnikekolooniad ning kus avati ohtralt galeriisid. Kujunes omamoodi subkultuur, millel olid tihedad seosed ka klubi- ja muusikaeluga.

Kunsti ei saa enam ammu raamiga piirata. Ta tungib ellu ning kutsub endast osa saama. Ta on energiline, liikuv, nooruslik, põnev ja vaimukas. Kuid humoorika väliskihi all kannab ta laiemat sotsiaalset mõõdet ning teoreetilist tagapõhja.

See kõik kehtib ka "Quobo" näituse kohta. Berliin oli tollal oma erilaadse kunstieluga vägagi atraktiivne.

Kunstnik Maria Eichorin mängib nähtamatute asjadega. Esmapilgul täiesti tavalisena näiv piljardilaud on tegelikult kergelt kaldus, mis justkui nähtamatu jõuna hakkab mängu käiku mõjutama.

Berliini kultusdiskor Laura Kikauka on tuntud ka omapärase stiiliga sisekujundajana. Näitusele on ta üles ehitanud "kellegi teise" puhkusetelgi. Muusika, lapsepõlvepildid ning kokkukogutud nipsasjakesed aitavad telgi külastajal sisse elada kellegi teise ellu, mälestustesse.

Nina Fischer ja Maroan el Sani on kokku pannud videofilmi Berliini klubitajatest varastel hommikutundidel. Väsinud pidulised seisavad ükshaaval kaamera ees ning neil on palutud 10 sekundit tulevikule mõelda. Irooniline ja kohati halenaljakas video üritaks justkui filmida hääletuid tulevikumõtteid, kui neid pärast klubis veedetud ööd üldse on.

Monica Bonvicini töö "Krohvitud" aga lausa kutsub kunsti lõhkuma, esitades niimoodi igivana küsimuse kunsti puutumatusest ja pühadusest. Samuti mängib ta juhusega - spetsiaalselt ehitatud põrand on kohati ebastabiilne, mis lisab teosele komöödilist aspekti ja seda näitusekülastaja kulul.

Else Gabriel ja Ulf Wrede on toonud muuseumiseinte vahele fütoplanktoni, mis olevat olnud esimene eluvorm maal. Plankton on pandud kasvama veeanumatesse, mille roheline värv näituse jooksul, planktoni paljunedes aina intensiivistub.

Näituse pealkiri "Quobo" ei viita iseenesest mitte millelegi. Küll aga taotleb see omaette kunstiteose staatust, sõna autor on Abib Fricke. Tema asutatud The Word Company esitleb oma veebilehel iga päev üht uut sõna ning mängib teistegi keeleliste iseärasustega.