Fondide külgetõmme jääb lahjaks

Üks suuremahulisemaid Eestis pakutavaid fonde oli eelmisel aastal Hansa Ida-Euroopa aktsiafond, mis on praeguseks kahanenud 2,4 miljoni krooni peale ehk poole võrra. Eelmise aasta sügisega võrreldes on osakuomanike arv kahanenud kolmandiku võrra. Viimase nädalaga on maht vähenenud umbes miljoni krooni ulatuses.

"SEB Ühispanga fondide investorite arv on 2007. aastal kasvanud enam kui veerandi võrra eelmise aastaga võrreldes. Seega investorite arvu vähenemisest ja huvi kadumisest investeerimise vastu rääkida ei saa," püüdis SEB Ühispanga fondide fondijuht Vahur Madisson kummutada kahtlust, et eestlased ei investeeri enam.

"Pika investeerimishorisondiga ja riski taluval investoril ei ole põhjust hiljutistele turumuutustele reageerida, sest põhiosa langusest on praeguseks juba ilmselt toimunud," püüdis Madisson optimismi süstida. "Soovitame aktsiafondidesse investeerida klientidel, kelle investeerimishorisont on minimaalselt viis aastat ja riskitaluvus kuni 50 protsenti. Kui olukord aga kedagi tõsiselt muretsema paneb, soovitame teha vahetuse võlakirjafondi või suuremat võlakirjaosakaalu omava fondifondi vastu," rääkis fondijuht.

"Viimastel päevadel on langusele kohaselt müügihuvi tugevalt kasvanud," täheldas LHV veebitoodete juht Alo Vallikivi fondiosakute puhul sama tendentsi mis aktsiate väljamüügi puhul. "Samas on fondide kaudu investeerimine pikaajaline protsess ning ei soovitaks oma fonde müüa, sest sisenemis- ja väljumistasud võivad portfelli tootlust veelgi vähendada.

Languse ebameeldiva mõju vältimiseks võib kasutada tuletisinstrumente või tegutseda börsil kaubeldavate fondidega," andis Vallikivi nõu.

LHV klientide seas on Vallikivi sõnul populaarsemad arenevatele turgudele suunatud fondid - Hiina, India, Balkani riigid, Türgi, Venemaa, Ida-Euroopa ja Ladina-Ameerika. Eelmise aasta kohta ütles ta, et see oli turgudel üsna närviline, mis tähendas, et paljud otsustasid oma tugeva tootlusega fondid müüa. "Samas tähendas rahva rikkuse kasv suuremat huvi investeerimise vastu," märkis Vallikivi.

Vallikivi sõnul annavad börsil kaubeldavad fondid hea võimaluse lihtsalt ja odavalt endale investeerimisportfell koostada.

"See võib olla üheks põhjuseks, miks Eesti väärtpaberite keskregistris (EVK) olevate fondide statistika näitab langevat trendi. Tegelikult hindaksin huvi kasvu üsna suureks," märkis Vallikivi.

"Hansapanga eraklientide paigutused investeerimisfondidesse on aasta jooksul siiski kasvanud, samuti on suurenenud erainvestorite arv," teatas investeerimistoodete osakonna juht Art Lukas. "Samas on tõsi see, et põhiline uute investorite kasv toimus esimesel poolaastal. Finantsturgude tugevam kõikumine aasta teises pooles on pidurdanud investorite arvu kasvu ning avaldanud mõju ka investeeringute mahule. Aasta teises pooles on erakliendid liikunud pigem regionaalsetest aktsiafondidest fondifondidesse."

Lukase sõnul on ka paar asjaolu, mis statistikat kipuvad moonutama. "Esiteks, hulk kliente on eelistanud investeerida väärtpaberikonto asemel investeerimisriskiga elukindlustuse kaudu, mis väärtpaberite keskregistri statistikas kajastub ettevõtte investeeringuna (osakute omanik on kindlustusselts)," tõi Lukas välja.

"Teiseks kajastab registri statistika ainult neid fondiosakuid, mille registripidajaks on väärtpaberite keskregister. Näiteks Hansa fondide puhul on A-osakute registripidajaks register ning E-osakute puhul Hansapank. Seega ei kajastu viimaste maht väärtpaberite keskregistri statistikas," selgitas Lukas.

Lukase sõnul on uuemad Hansa fondid ainult euros nomineeritud osakutega, nende registripidajaks on Hansapank ja nende mahud ei kajastu selles statistikas üldse.

Ka Sampo Panga säästmis- ja investeerimistoodete osakonna juhataja Peeter Schamardin tõi välja, et üldiselt oli arenevate aktsiaturgude tootlus eelmisel aastal parem kui nn vanade turgude tootlus.

"Sampo vanadele turgudele investeerivatest fondidest enamiku tootlus jäi -3 ja +9 protsendi vahele, arvestades aasta teise poole ulatuslikke langusi turgudel," ütles Schamardin.

Autor: Virge Lahe