Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Matemaatika sund toob hirmuund

Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi 12. klassi õpilase Kaidi Tahula arvates peaks eksami sooritamine olema kindlasti vabatahtlik. Sama meelt on ka Tallinna Kunstigümnaasiumis õppiv Sander Tobbi ja Audentese Erakoolis õppiv Raido Mitt, kes plaanib matemaatika riigieksami ise kindlasti sooritada.

Mitti sõnul sunnib eksam noori kahtlemata ainet rohkem õppima. Mahukam õppimine tagab omakorda helgematele peadele paremad tulemused ja arusaamise teistes reaalainetes, ent ei ole abiks neile õpilastele, kel matemaatikas kõige hiilgavamalt ei lähe. "Õppida tuleb ikka endale, mitte ainult eksamiks," lisas Tahula.

Noorte arvates ei ole riigieksami kohustuslikuks muutmine kindlasti ka vahend, mis meelitaks abituriente ülikooli reaalaineid õppima minema. Sander Tobbi on veendunud, et kel huvi inseneriks saada see ka saab, valides iseseisvalt matemaatika eksami tegemise. Ent see, kel vähimatki tahtmist arvude ja arvutamisega tegeleda pole, ei muuda oma meelt ega hakka asja armastama ka pärast eksamitöö sooritamist.

Vastumeelsuse tekkimisele lisaks võib eksam põhjustada noorte suuremat keskkoolist väljalangemist, leidis Tobbi. "Ma arvan, et tänu matemaatika eksamile kahaneb keskkoolilõpetajate arv. Seega võib probleemiks saada see, et põhikooliharidusega inimesi on palju, keskharidusega vähe," lisas noormees.

Põhikooliharidusega pole paraku aga praegusel tööturul suurt midagi teha.

Samal seisukohal on ka Kuristiku Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kübe Tämmo, kes leiab, et eksami kohustuslikuks muutmine oleks karuteene neile noortele, kes aines tugevad pole, soodustades keskkooli mittelõpetamist. "Kui nõrgemad õpilased suudavad programmi hädavaevu läbida, siis mis eksamitegijad nemad on," kahtles ta vähevõimekate eksamisuutlikkuses.

Kui eksam Tämmo sõnul isegi kohustuslikuks teha, siis tuleks sõltuvalt noorte tasemest koostada kindlasti mitu eksamivarianti: "Nõrgematele õpilastele võiks olla sel juhul miinimumteadmiste test, natuke tugevamatele keskmise raskusastmega variant ja eraldi eksamitöö neile, kes reaalaineid süvendatult õpivad." Kindlasti ei saaks olema kerge ka noorte lahterdamine, kes millise raskusastmega eksamitööd tegema peab hakkama.

Ent Tämmo arvates oleks võimalik see lahendada äärmisel juhul nädalaste tundide arvu põhjal, sest tase noortel, kel matemaatika kolm korda nädalas, on tunduvalt erinev nende omast, kes kuus või enam korda nädalas matemaatikat õpivad.

Eksami sooritamise miinuseks võib Mitti meelest kindlasti osutuda ka tõsiasi, et ühele raskele eksamile keskendudes võib jääda soiku noorte jaoks olulisemateks eksamiteks ettevalmistumine.

Kehvemad tulemused aga neis eksameis, mis tulevase eriala omandamisel olulisemat rolli mängivad kui matemaatika, on kindlasti halvem variant, kui ühel pealesunnitud eksamil mõnevõrra tagasihoidlikumate tulemuste saavutamine.

Helgi Uudelepp, riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse matemaatika peaspetsialist

Matemaatika riigieksam peaks olema kindlasti vabatahtlik, küll aga võiksid noored teha keskkooli lõpetamiseks matemaatika koolieksami.

Matemaatikale tuleks see kindlasti kahjuks, kui riigieksam sunniviisiliseks teha. Paljud noored on andekad kunstis ja muusikas, ühiskonnale tuleks ikka kasuks, kui nad tegeleksid sellega, mis neile sobib, mitte ei õpiks sama, mida nõuab riigieksami läbimine. Huvi korral muidugi, miks mitte.

Robert Lang, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees

Kindlasti ei peaks matemaatika riigieksam olema kohustuslik.

Informaatikanõukogu väitel suurendaks see reaalainete populaarsust, ent meie nii ei arva. Kõik, mis on kohustuslik ja tuleb läbida sunniviisiliselt, on ebameeldiv.

Ainet hakatakse küll rohkem õppima, aga seda vastu tahtmist.

Eksami kohustuslikuks tegemisega langeks eksami tase, sest see tuleb kõigile jõukohaseks teha. Mida aga sellega mõõta tahetakse? Ülikoolid saavad peale seda veel vähem selget pilti, milliste teadmistega noori nad ülikooli võtavad. Kaks raskusastet oleks ka imelik, mille aluseil neid noori lahterdada, kes ühte või teist eksamit tegema hakkavad.