Matemaatika sund toob hirmuund

Vastumeelsuse tekkimisele lisaks võib eksam põhjustada noorte suuremat keskkoolist väljalangemist, leidis Tobbi. "Ma arvan, et tänu matemaatika eksamile kahaneb keskkoolilõpetajate arv. Seega võib probleemiks saada see, et põhikooliharidusega inimesi on palju, keskharidusega vähe," lisas noormees.

Põhikooliharidusega pole paraku aga praegusel tööturul suurt midagi teha.

Samal seisukohal on ka Kuristiku Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kübe Tämmo, kes leiab, et eksami kohustuslikuks muutmine oleks karuteene neile noortele, kes aines tugevad pole, soodustades keskkooli mittelõpetamist. "Kui nõrgemad õpilased suudavad programmi hädavaevu läbida, siis mis eksamitegijad nemad on," kahtles ta vähevõimekate eksamisuutlikkuses.

Kui eksam Tämmo sõnul isegi kohustuslikuks teha, siis tuleks sõltuvalt noorte tasemest koostada kindlasti mitu eksamivarianti: "Nõrgematele õpilastele võiks olla sel juhul miinimumteadmiste test, natuke tugevamatele keskmise raskusastmega variant ja eraldi eksamitöö neile, kes reaalaineid süvendatult õpivad." Kindlasti ei saaks olema kerge ka noorte lahterdamine, kes millise raskusastmega eksamitööd tegema peab hakkama.

Ent Tämmo arvates oleks võimalik see lahendada äärmisel juhul nädalaste tundide arvu põhjal, sest tase noortel, kel matemaatika kolm korda nädalas, on tunduvalt erinev nende omast, kes kuus või enam korda nädalas matemaatikat õpivad.

Eksami sooritamise miinuseks võib Mitti meelest kindlasti osutuda ka tõsiasi, et ühele raskele eksamile keskendudes võib jääda soiku noorte jaoks olulisemateks eksamiteks ettevalmistumine.

Kehvemad tulemused aga neis eksameis, mis tulevase eriala omandamisel olulisemat rolli mängivad kui matemaatika, on kindlasti halvem variant, kui ühel pealesunnitud eksamil mõnevõrra tagasihoidlikumate tulemuste saavutamine.

Helgi Uudelepp, riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse matemaatika peaspetsialist