Samal ajal kui riik ühest otsast kosutas
mustadeks päevadeks varutud stabiliseerimisreservi mullu 255 miljonit krooniga,
ampsas inflatsioon teisest otsast 218 miljonit.
Eesti riigi säästud majanduskrahhi või sõjaolukorra üleelamiseks ehk 6,4 miljardi kroonine stabiliseerimisreserv on 94 protsendi ulatuses paigutatud ülikonservatiivsetesse võlakirjadesse, mille tootlus jäi ootuspäraselt alla Eesti eelmise aasta viimaste aegade suurimale inflatsioonile.
"Riik ei saa mängida rahva rahaga ja teha riskantseid panuseid kõrge tulususe nimel," kinnitas rahandusminister Ivari Padar. Tema eelkäija Aivar Sõerd aga nimetab seda väidet kodutöö tegemata jätmiseks.
Sõerdi sõnul nõuab uus majanduskeskkond uusi lahendusi reserviraha paigutamiseks. Endine minister meenutas, et 2006. aastal, mil inflatsioon oli veel talutaval tasemel ehk 3-4 protsendi juures aastas, muudeti investeerimisreegleid paindlikumaks.
Riskikapitalifirma BaltCap tegevjuht Peeter Saks nõustus Sõerdiga, et reservi investeeringud võiksid olla aktiivsemad. "Riiklikud fondid on mujal maailmas päris aktiivsed ja globaalsed. Meil kogutakse kõik padueestlaslikult sukasäärde," märkis Saks. Ta lisas, et riske saab kindlasti maandada ka aktiivselt, kuid riik on tukkuma jäänud.
"Mina ei vibutaks näppu, et tootlus on alla inflatsioonitaseme. Riik on teinud väga õige otsuse, investeerides väga konservatiivsetesse võlakirjadesse," ütles varahaldusfirma Avaron omanik Kristel Kivinurm-Priisalm.
Ka kunagine majandusminister, Tavidi nõukogu liige Meelis Atonen kiitis heaks kõige konservatiivsema lähenemise. "Selle reservi eesmärk on tagatispuhvri tekitamine ja mina suhtun külma närviga tootluse tasemesse," sõnas Atonen.
Seotud lood
Mullu 31. detsembri seisuga on Eesti
stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 6,3 ja turuväärtuses 6,4 miljardit
krooni, teatas rahandusministeerium.
Eesti riigi stabilisatsioonireservi sööb
inflatsioon. Rahandusminister Ivari Padar kinnitab aga, et strateegia näebki
ette konservatiivset investeerimist.
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.