• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 24.01.08, 13:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigi stabiliseerimisreserv kasvas aastaga ligi poole miljardi krooni võrra

Mullu 31. detsembri seisuga on Eesti stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 6,3 ja turuväärtuses 6,4 miljardit krooni, teatas rahandusministeerium.
2007. aasta jooksul suurenes stabiliseerimisreservi turuväärtus kokku 447,7 miljonit krooni ehk ligikaudu 7,5%. Aasta viimase kvartaliga suurenes reserv 112 miljonit krooni ehk 1,8% ulatuses. Riigieelarve seaduse alusel laekus reservi neljandas kvartalis 49,3 miljonit krooni.
Reservi realiseeritud kasum 2007. aasta detsembri lõpu seisuga moodustab 138,7 ning realiseerimata kasum 99,4 miljonit krooni.
Finantsvahendite paigutamisel lähtutakse stabiliseerimisreservis konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkidest kolmandal kohal on tulu teenimine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Reservi vahendid on vastavalt Vabariigi määrusega kehtestatud piirangutele investeeritud madala krediidiriskiga valitsuste ja ettevõtete võlakirjadesse.
Stabiliseerimisreservi vahendid on investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse, mis moodustavad 65,6% paigutuste struktuurist. Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (26,8%) ja Saksamaa (13,1%) valitsuste võlakirjad. Krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse on paigutatud 30,7% reservi vahenditest. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 94,0% ja hoiused 6,0%.
Võlakirjade hindu mõjutasid aasta viimase kolme kuu jooksul endiselt USA hüpoteeklaenude turult juba suvel alguse saanud likviidsusprobleemid ja muutused rahapoliitikas. Likviidsuskriis tähendas finantsturgudel seda, et turuosalised otsisid turvalisi investeeringuid. Muutused rahapoliitikas väljendusid selles, et Euroopa Keskpank jättis baasintressimäära muutmata ja USA Föderaalreserv alandas baasintressimäära 0,5 protsendi võrra. Arvestades tekkinud likviidsuskriisi ja muutunud rahapoliitikat, olid meie riskid rahandusministeeriumi hinnangul hästi maandatud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele