• OMX Baltic1,17%295,65
  • OMX Riga0,34%869,98
  • OMX Tallinn0,8%1 856,72
  • OMX Vilnius0,14%1 144,93
  • S&P 5000,36%6 083,57
  • DOW 30−0,28%44 747,63
  • Nasdaq 0,51%19 791,99
  • FTSE 100−0,09%8 719,48
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%101,42
  • OMX Baltic1,17%295,65
  • OMX Riga0,34%869,98
  • OMX Tallinn0,8%1 856,72
  • OMX Vilnius0,14%1 144,93
  • S&P 5000,36%6 083,57
  • DOW 30−0,28%44 747,63
  • Nasdaq 0,51%19 791,99
  • FTSE 100−0,09%8 719,48
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%101,42
  • 24.01.08, 13:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigi stabiliseerimisreserv kasvas aastaga ligi poole miljardi krooni võrra

Mullu 31. detsembri seisuga on Eesti stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 6,3 ja turuväärtuses 6,4 miljardit krooni, teatas rahandusministeerium.
2007. aasta jooksul suurenes stabiliseerimisreservi turuväärtus kokku 447,7 miljonit krooni ehk ligikaudu 7,5%. Aasta viimase kvartaliga suurenes reserv 112 miljonit krooni ehk 1,8% ulatuses. Riigieelarve seaduse alusel laekus reservi neljandas kvartalis 49,3 miljonit krooni.
Reservi realiseeritud kasum 2007. aasta detsembri lõpu seisuga moodustab 138,7 ning realiseerimata kasum 99,4 miljonit krooni.
Finantsvahendite paigutamisel lähtutakse stabiliseerimisreservis konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkidest kolmandal kohal on tulu teenimine.
Reservi vahendid on vastavalt Vabariigi määrusega kehtestatud piirangutele investeeritud madala krediidiriskiga valitsuste ja ettevõtete võlakirjadesse.
Stabiliseerimisreservi vahendid on investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse, mis moodustavad 65,6% paigutuste struktuurist. Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (26,8%) ja Saksamaa (13,1%) valitsuste võlakirjad. Krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse on paigutatud 30,7% reservi vahenditest. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 94,0% ja hoiused 6,0%.
Võlakirjade hindu mõjutasid aasta viimase kolme kuu jooksul endiselt USA hüpoteeklaenude turult juba suvel alguse saanud likviidsusprobleemid ja muutused rahapoliitikas. Likviidsuskriis tähendas finantsturgudel seda, et turuosalised otsisid turvalisi investeeringuid. Muutused rahapoliitikas väljendusid selles, et Euroopa Keskpank jättis baasintressimäära muutmata ja USA Föderaalreserv alandas baasintressimäära 0,5 protsendi võrra. Arvestades tekkinud likviidsuskriisi ja muutunud rahapoliitikat, olid meie riskid rahandusministeeriumi hinnangul hästi maandatud.

Seotud lood

Uudised
  • 29.01.09, 10:40
Padar: riigi stabiliseerimisreservis raha seitse miljardit
Stabiliseerimisreservi maht oli aasta lõpu seisuga soetusmaksumuses 6,86 miljardit krooni ja turuväärtuses 7,2 miljardit krooni, kinnitas rahandusminister Ivari Padar täna valitsusele.
Uudised
  • 24.04.08, 15:05
Reserv ulatub 6,5 miljardi kroonini
Rahandusminister Ivari Padari sõnul kasvas vabariigi stabiliseerimisreservi maht märtsikuu viimaseks päevaks 6,5 miljardi kroonini.
Uudised
  • 28.01.08, 07:58
Eesti mustade päevade rahatagavara sulab
Samal ajal kui riik ühest otsast kosutas mustadeks päevadeks varutud stabiliseerimisreservi mullu 255 miljonit krooniga, ampsas inflatsioon teisest otsast 218 miljonit.
Uudised
  • 09.08.07, 12:35
Valitsus võttis poole aastaga kasutusele 178 miljonit krooni reserviraha
Valitsuse reservi suuruseks on tänavu ligikaudu 535 miljonit krooni, millest 130 miljonit moodustab 2006. aasta reservi jääk. Esimese poolaastaga eraldas valitsus reservist kolmandiku - 178 miljonit krooni.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 10:00
Iduettevõtja: Eestis algab uus võbelus
Julgus kihutas sektori lapsekingadest kiirelt kõrgustesse
VentureWave Capitali partner Kaidi Ruusalepp ennustab Eestile lähiaastateks kolme trendi, mis märgivad uue võbeluse faasi. Algab start-up-kevad. Ka Soraineni partner Toomas Prangli näeb idusektori turu elavnemist läbi kahe trendi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele