Mullu 31. detsembri seisuga on Eesti
stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 6,3 ja turuväärtuses 6,4 miljardit
krooni, teatas rahandusministeerium.
2007. aasta jooksul suurenes stabiliseerimisreservi turuväärtus kokku 447,7 miljonit krooni ehk ligikaudu 7,5%. Aasta viimase kvartaliga suurenes reserv 112 miljonit krooni ehk 1,8% ulatuses. Riigieelarve seaduse alusel laekus reservi neljandas kvartalis 49,3 miljonit krooni.
Reservi realiseeritud kasum 2007. aasta detsembri lõpu seisuga moodustab 138,7 ning realiseerimata kasum 99,4 miljonit krooni.
Finantsvahendite paigutamisel lähtutakse stabiliseerimisreservis konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkidest kolmandal kohal on tulu teenimine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reservi vahendid on vastavalt Vabariigi määrusega kehtestatud piirangutele investeeritud madala krediidiriskiga valitsuste ja ettevõtete võlakirjadesse.
Stabiliseerimisreservi vahendid on investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse, mis moodustavad 65,6% paigutuste struktuurist. Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (26,8%) ja Saksamaa (13,1%) valitsuste võlakirjad. Krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse on paigutatud 30,7% reservi vahenditest. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 94,0% ja hoiused 6,0%.
Võlakirjade hindu mõjutasid aasta viimase kolme kuu jooksul endiselt USA hüpoteeklaenude turult juba suvel alguse saanud likviidsusprobleemid ja muutused rahapoliitikas. Likviidsuskriis tähendas finantsturgudel seda, et turuosalised otsisid turvalisi investeeringuid. Muutused rahapoliitikas väljendusid selles, et Euroopa Keskpank jättis baasintressimäära muutmata ja USA Föderaalreserv alandas baasintressimäära 0,5 protsendi võrra. Arvestades tekkinud likviidsuskriisi ja muutunud rahapoliitikat, olid meie riskid rahandusministeeriumi hinnangul hästi maandatud.