Kaitsepolitseiamet viis sel nädalal lõpule
eeluurimise nn maavahetustehingute kriminaalasjas ja saatis ligi 200 köitest
koosneva kriminaaltoimiku koos kohtueelse menetluse kokkuvõttega
riigiprokuratuuri.
Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku §st 223 otsustab prokuratuur nüüd kriminaalasja edasise käigu üle, teatas riigiprokuratuur.
Prokuratuuri toimingud kriminaaltoimiku saamise korral on järgmised: kriminaaltoimiku saanud prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse. Vajaduse korral teeb kriminaaltoimiku saanud prokuratuur lisatoiminguid. Prokuratuuril on õigus kõrvaldada kriminaaltoimikust kriminaalasja seisukohalt tähtsusetut materjali ja vajaduse korral süstematiseerida kriminaaltoimik uuesti. Kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistamisel annab prokuratuur kriminaaltoimikute koopiad kaitsjatele tutvumiseks koos piisava ajavaruga.
Riigiprokuratuuri avalike suhete talitus juhataja Kristiina Herodes ei tahtnud spekuleerida, kaua võtavad need toimingud prokuratuuril aega. "Tähtaegu me ei anna," ütles ta.
Herodese sõnul ei ole kahtlusaluste ring alates oktoobrist muutunud, seega pole lisandunud uusi kahtlusaluseid.
Pärast toimikutega tutvumist on kaitsjatel õigus esitada omapoolseid taotlusi. Seaduse järgi saab seejärel otsustada süüdistuse esitamise.
Riigiprokuratuuri esindab nn maadevahetuse juhtumis prokurör Laura Feldmanis.
Seotud lood
Looduskaitsemaade vahetamisega seoses
kuriteokahtluse alla sattunud ärimees Tarmo Pedjasaar loodab, et seoses
kriminaalasja prokuratuuri jõudmisega saab läbi tema poolteist aastat kestnud
ootamine.
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.