Eesti saadab mullu juunis jõustunud Euroopa
Liidu ja Venemaa tagasivõtulepingu alusel lähiajal välja kaks ebaseaduslikult
riigis viibivat Vene kodanikku.
"Venemaa on rahuldanud kaks tagasivõtutaotlust ning hetkel tegeleb kodakondsus- ja migratsiooniamet nende isikute väljasaatmise korraldamisega," ütles kodakondsus- ja migratsiooniameti avalike ja välissuhete spetsialist Martin Miido ETV24-le.
Eesti on tema sõnul esitanud 32 tagasivõtutaotlust ja 30 taotluse puhul tagasivõtumenetlused kestavad.
Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõunik Ele Russak ütles, et nende andmetel pole ükski liikmesriik praeguseks sõlminud Venemaaga tagasivõtulepingu rakendusprotokolli. "Küll on Vene pool teavitanud läbirääkimiste alustamisest Benelux-riikide, Soome, Läti, Saksamaa, Austria, Ungari ning Prantsusmaaga," lausus ta.
"Eesti esitas juba eelmise aasta märtsis Vene föderatsioonile noodiga rakendusprotokolli projekti ning tegi ettepaneku alustada kahepoolsete läbirääkimistega. Tänaseni pole Vene föderatsioon meie nootidele vastanud," lisas Russak.
Siseministeeriumi allaasutused olid kohustatud tagasivõtulepingut täitma alates 1. juunist 2007.aastast. Tagasivõtulepingu jõustudes peab Venemaa välisesindus viivitamata ja isiku tahtest sõltumata väljastama tagasivõetavale isikule vajaliku reisidokumendi. Leping lihtsustab ka Venemaa kaudu Euroopa Liitu saabunud kolmandate riikide kodanike väljasaatmist.
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.