• OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,56
  • OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,56
  • 18.02.08, 16:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Geenivaramu eesmärk 2008: 25 000 prooviandjat

Eesti Geenivaramu tänavuaastane plaan koguda vähemalt 25 000 uut geeniproovi peab viima vähemalt saja tuhande proovini geenipangas 2010. aasta lõpuks.
Praeguseks on geenivaramus umbes 15 000 geeniproovi. Geenivaramu direktori Andres Metspalju sõnul hakkab tekkima kogus, kust hakkab midagi valida olema. Praegu kogub geeniproovi umbes 400 arsti, peamiselt perearstid. Mullu sügisel tegi geenivaramu värbamiskampaania Regionaalhaiglas, kus lisaks arstidele koguvad andmeid kogemustega õed.
Ühe geeniproovi ja ankeedi eest saab arst 500 krooni, see on püsinud muutumatu seitse aastat. Metsapalu sõnul tuleb iga arsti erinevalt motiveerida. Raha ei ole enam peamine, ehkki usinamad kogujad saavad lisaboonuseid. „Seletame, et see on tuleviku jaoks, õpetamiseks, missiooniks,“ rääkis Metspalu. Lisaks avas geenivaramu üle Eesti sõltumatuid kogumispunkte.
Metspalu sõnul on tähtis ka proovi andva inimese motiveerimine. „Mõni helistab kahe kuu pärast ja küsib, et mis sai. Nii ruttu ei saa tulemusi. Minusugune mees ei saa suurt midagi tagasi. Aga mul on neli poega ja kaks lapselast, nemad saavad kasu. Teiseks ei tea keegi, kui kiiresti miski areneb. Osa asjade tähtsus saab teatavaks pärast meie surma, kuid osa puhul kiiremini,“ rääkis ta.
Loe pikemalt homsest Meditsiinilehest!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele