• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,59%38 175,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,59%38 175,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 27.02.08, 08:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Reiljan: riik ei tohiks lasta inflatsioonil hävitada kümneid miljardeid kroone

Riik peaks looma ühtse korra reservi kogunenud miljardite haldamiseks, et ei korduks töötukassa juhtum, kus ligi kolme miljardi krooni pealt teeniti aastaga kõigest kaks miljonit ehk inflatsioon sõi ära 170 miljonit krooni, ütles Tartu Ülikooli välismajandusprofessor Janno Reiljan.
"Pehmelt öeldes ei saa sellist tulemust loomulikult heaks pidada," nendib Janno Reiljan töötukassasse kogutud raha hävimise kohta, lisades, et inflatsioon saab sadu miljoneid lihtsalt ära süüa sellepärast, et riigil pole ühtset tegevuskava reservis oleva rahaga ümberkäimiseks, kirjutas SL Õhtuleht.
"Ega niisugune asi pole ju ainult töötukassa probleem, meil on teisigi valdkondi, kus raha hoitakse reservis, ja kui sellega midagi mõistlikku peale ei osata hakata, sööb inflatsioon selle lihtsalt ära."
Reiljani arvates peaks riigi rahareservide üldise juhtimise kava välja töötama näiteks Eesti Pank ja rahandusministeerium. "Muidu võib tõesti juhtuda niisugune asi, nagu nägime kultuurkapitali puhul, kus lihtsalt toimetati miljoneid kõrvale, ilma et keegi oleks seda pika aja jooksul märganud," rääkis Reiljan.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tema sõnul on selge: reservis olevat raha peab investeerima, et see end taastoodaks. "Kas meil ikka oleks vaja riigi stabilisatsioonireservi, kui seal olev raha ei teeni ning kui meie kõrge inflatsioon sealt igal aastal suure tüki ära sööb?" viitab ta.
Just nii juhtus mullu näiteks töötukassasse kogutud 2,9 miljardi krooniga, millest inflatsioon ja raha välishaldurile makstud summa hävitasid 170 miljonit, raha küll ka investeeriti, kuid sellega õnnestus tulu teenida tühine kaks miljonit krooni.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele