• OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,27%70 132,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,23
  • OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,27%70 132,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,23
Rahandusministeeriumis on valminud II samba ehk kohustuslike pensionifondide haldamistasude alandamise plaan.
Teatavasti on II samba pensionifondide valitsejatele turg riigi poolt garanteeritud - kord juba II sambaga liitunud inimene süsteemist väljuda ei saa.
Isegi konservatiivsed prognoosid näitavad, et pensionifondide valitsemistasu kasv on väga kiire, selgitas Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius. 2007. aastal oli valitsemistasu suuruseks kõikide fondivalitsejate peale kokku 142,5 miljonit krooni, mis ületas 2006. aasta valitsemistasusid 64% võrra. Seega - kahe aastaga fondivalitsejate poolt teenitud valitsemistasu kahekordistus. Kui täna kehtivad valitsemistasu määrad ei muutuks, oleks kohustuslike pensionifondide valitsemistasude suurus kolme aasta pärast (ehk aastal 2011) rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 441 miljonit krooni. Iga-aastane valitsemistasude kasv ulatub rahandusministeeriumi ennustuse kohaselt edaspidi keskmiselt ligikaudu 60-80 miljoni kroonini aastas. Samas teenuse sisu jääb aastast aastasse sisuliselt samaks.
Finantsinspektsiooni ettepanek oli 2006. aasta lõpus - esiteks kehtestada lihtsam tasude mudel. Täna kehtiv kolmeosaline tasustruktuur (väljalaske-, tagasivõtmis- ja valitsemistasu) peaks muutuma üheks valitsemistasuks. Seeläbi oleks teenuse hindu lihtsam võrrelda. Teiseks oli inspektsiooni ettepanek, et kui turg ise hindu ei reguleeri, on põhjendatud riigipoolne järk-järguline ja senisest tugevam sekkumine teenuse hinnakujundusse. Kolmandaks, et süsteemi efektiivsust on võimalik tõsta ka läbi turu liberaliseerimise, näiteks läbi pensionikoguja õiguste suurendamise fondivalitseja vahetamisel, et osakuomanikul oleks võimalik fondi vahetada sagedamini kui üks kord aastas.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele