• OMX Baltic−0,08%297,03
  • OMX Riga−0,54%914,84
  • OMX Tallinn0,4%2 034,7
  • OMX Vilnius0,14%1 221,09
  • S&P 5001,52%6 466,91
  • DOW 301,89%45 631,74
  • Nasdaq 1,88%21 496,54
  • FTSE 1000,13%9 321,4
  • Nikkei 2250,05%42 633,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%93,6
  • OMX Baltic−0,08%297,03
  • OMX Riga−0,54%914,84
  • OMX Tallinn0,4%2 034,7
  • OMX Vilnius0,14%1 221,09
  • S&P 5001,52%6 466,91
  • DOW 301,89%45 631,74
  • Nasdaq 1,88%21 496,54
  • FTSE 1000,13%9 321,4
  • Nikkei 2250,05%42 633,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%93,6
  • 18.03.08, 07:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vene odav toorpuit kadumas

Odava Vene toorpuidu ekspordi lõpp teeb teene Läänemere-äärsetele riikidele, kes on sunnitud oma metsi tõhusamalt majandama.
Aprillis tahab Venemaa toorpuidu tolli tõsta 15 eurole ja tuleval aastal 50 eurole, kui ELi kaubandusvolinik Peter Mandelson ja Vene asepeaminister Aleksei Kudrin täna jätkuvatel kõnelustel muud kokku ei lepi.
"Eesti saetööstusel muutub mõttetuks Venemaalt palki osta. Tuleb orienteeruda kodumaisel turul pakutavale puidule," kommenteeris tolle Stora Enso Balti puiduvarumisüksuse juht Rait Hiiepuu.
Paljud firmad jäid Vene toormeta juba pronksiöö järel. "See blokaad kestab praeguseni. Venemaalt saame ainult gaasi," ütles ASi Repo Vabrikud juht Tiit Kolk. "Meile tähendas see kiiret ümberorienteerumist uutele allikatele ja olulist toorme kallinemist, mis on muuseas Eesti küttepuidu kõrge hinna üks põhjustaja," ütles Kolk. Mõned firmad on jätkanud Vene puidu importi meritsi, kuid kinnisvaraturgude jahtudes tuli tollide mõju. Läinud aasta teisel poolel kahanes puidu import aasta varasemaga võrreldes poole võrra.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Viimati tuli Vene palk möödunud aasta septembris," ütles ASi Toftan juht Martin Arula. Toftan on Vene puidu asendanud Eesti ja Läti omaga. "Eesti metsatööstus on lõpuks hakanud arenema. Kui me jälle Vene puidu sisse toome, lõikame Eesti arengul jalad alt ära," ütles Arula. UPM-Kymmene juht Ando Jukk ütles hiljuti aripaev.ee-le, et probleemid Vene toormega on puidu hinda kolmandiku kergitanud.
EL jätkab Venemaaga kauplemist Soome ja Rootsi paberi- ja puidutööstuse eest, mis on laienenud Vene toorme toel: Soome impordib 20% tooret, mullu 18 miljonit tihumeetrit. Puidutollid on risti ees Venemaa pääsul WTOsse. "Kui teema on rahuldavalt lahenenud, saame Venemaa liitumistaotlusega edasi minna," ütles Äripäevale ELi kaubandusvoliniku pressiesindaja.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 23 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele