• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 02.04.08, 13:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kõik biokütused ei säästa loodust

Biokütuseid peetakse üldiselt kõige paljulubavamaks taastuvaks energiaallikaks. Kui aga biokütuste tootmisel ei rakendada kindlaid põhimõtteid ja standardeid, võib juhtuda, et elustiku mitmekesisuse ja keskkonna kaitsmise asemel tehakse biokütuste kasvatamisega hoopis kahju.
Kõige levinumaks biokütuseks USA-s on praegu maisietanool, mis on põllumajandussaadustel põhinevatest energiaallikatest kõige keskkonnavaenulikum. Vastavaldatud teadustöös võrreldakse kvantitatiivselt peamisi biokütuste allikaid, muuhulgas maisi, heina, kiiresti kasvavaid puid ning õlitaimi. Uurimus selgitab välja nende suhtelise keskkonnamõju, võttes arvesse kasvatamisele kulunud veehulka, väetistekogust ning põllumaa pindala, kirjutas Science Daily.
“Biokütuste tootmise põhieesmärk peaks olema võimalikult väike oht maailma kliimale ning elustiku mitmekesisusele,” ütles uurimuse juhtautor Martha Groom Washingtoni ülikoolist. Ta soovitab edaspidi pigem kasvatada vetikaid ja kiirekasvulisi puid, sest nende puhul on kasu kulunud maa pindala kohta kõige suurem.
Lisaks võimalike biokütuste allikate võrdlemisele pakub uurimistöö välja ka rea põhimõtteid, mida keskkonnasõbralike biokütuste tootmisel peaks rakendama. Kasutatavaid taimi peaks kasvatama võimalikult väikesel pindalal ning keskkonnasõbralikult. Eriti eelistatud peaksid olema biokütused, mis eemaldavad keskkonnast süsinikku või mille süsinikubilanss on nullilähedane.

Artikkel jätkub pärast reklaami

“Kuigi paljud biokütused on keskkonnale paremad kui traditsioonilised kütused, peaksime meie arvates tulevikus keskenduma eelkõige väikestel pindaladel kasvatavatele biokütuseallikatele, mitte suurtel põldudel kasvatatavatele kultuuridele,” selgitab Groom. „Lisaks peaksime keelustama biokütused, mida kasvatatakse bioloogiliselt rikast elukeskkonda hävitades, nagu näiteks õlipalmide ja mõnede muude taimede kasvatamine troopiliste vihmametsade aladel.”
Uurimus avaldati ajakirjas Conservation Biology.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 26 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele