Goa - eestlastele veider ja müütiline paik

Goa on ideaalne puhkusepaik, kuid eksootika ja odava elu kõrval toimuvad seal mitmed asjad teistmoodi - mõni ratsionaalsemalt, sest puuduvad euronõuded, palju tööd tehakse aga lausa kilplaslikult. Osalt seetõttu, et kütus ja tehnika on kallid, tööjõud aga odav, kuid sageli ka lihtsalt traditsioonist ja mõttelaiskusest.

Samas on paljudel saabujatel, veel enam aga sinna jääjatel India kohta välja kujunenud tugevad eelarvamused ja hirmud, sest kõike tundmatut ju kardetakse. Alljärgnevalt võin neist enamiku kummutada.

Hindustani poolsaare troopilisel edelarannal asuv Goa on 3700 ruutkilomeetriga India väikseim osariik, seal elab poolteist miljonit elanikku. Samas on Goa riigi rikkaim, noorim ja ka kõige läänelikum osariik. Tänu ligi pool aastatuhandet - lõppes aastal 1961 - kestnud aktiivsele portugali kolonisatsioonile on seal palju kauneid sammastega villasid, arenenum infrastruktuur ning tööstus. Siiski ei saa öelda, et Goa pole päris India.

Goas on alati väga soe, ent sellist kuumust, nagu kardetakse - näiteks suvel on Hispaanias üle 40 kraadi -,turismihooajal seal siiski pole. Tavaline on 28-30, vaid merest kaugel metsalaagris õnnestus fikseerida 35. See-eest on ööd jahedad.

Merevesi langes novembri 28-lt veebruari alguses 26ni ja tõusis märtsis 31ni, sama ka basseinides. Esialgne rõõm sooja vee üle asendus lõpuks jahutuse ihalusega. Ka külm dušš oli leige, vaid Goa idapiiril, uhke Dudhsagari kose all sai teha karastava supluse.

India on sügavalt religioosne maa ja erinevalt Euroopast usuvad seal - nagu ka mujal Aasias - kõik inimesed oma usutunnistusele vaatamata sõna-sõnalt pühakirjas kirjapandut. Näiteks, et jumal näeb sinu kuritegusid igal juhul ja karistab sind selle eest järgmises või hauataguses elus.

Pooled elanikud Goas on hinduistid, kristlasi on 40% ja islamiusulisi kümnendik. Kõik nad elavad koos haruldases rahus ja harmoonias, paljud võtavad osa isegi teiste usupühadest, ühes kvartalis võivad olla nii kirik, tempel kui ka mošee.

Eelöeldu ja inimeste suure sõbralikkuse tõttu on Goas turvaline, kõikjal võib ka üksi jalutada ega pea oma asjade pärast eriti muretsema.

India - sealhulgas Goa - on üsna räpane, prügikaste pole pea kuskil. Ometi on inimesed ise ja nende kodud väga puhtad, eriti särava mulje jätavad naised oma värvilistes sarides. Mingeid nakkushaiguseid seal tänapäeval ei esine ja end vaktsineerida pole vaja.

Näiteks tuberkuloos ja gripp ei saa levida nii soojas kliimas, aidsi levikut takistab inimeste tugev komblus ja prostitutsiooni puudumine. Sääski ja kihulasi küll leidub, kuid malaariat nad ei levita. Üksikuid juhuseid esinevat vaid mussoonvihmade perioodil juunist septembrini. Seega pole vaja neelata kalleid tervist kahjustavaid tablette.

Huvitav, et ka toiduained sealses kliimas ei rikne - saiad ei lähe hallitama, munad ja osa juuste püsivad värsked, kuigi neid müüakse tänaval või soojas poes. Jutud piimatoodete ja jäätise vältimisvajadusest on samuti alusetud ja ega hotelli kraaniveelgi viga ole, eriti kui enne läbi kuumutada.

Mõnedel turistidel lühiajalist kõhulahtisust paraku siiski esineb, seda võivad põhjustada nii kliima, vürtsikad toidud kui ka erinev bakteriaalne taust.

Eesti inimene on loodusest paraku võõrdunud ja meediast ära hirmutatud ning kardab pea kõike. Kui Eestis on koolilaste suurim hirm sipelgad, siis Indiat kujutatakse mürkmadudest, -ämblikest, krokodillidest ja verejanulistest tiigritest kubiseva ürgmetsana.

Tegelikkuses on suurem osa Goast kultuuristatud ja suhteliselt loomavaene. Teiseks hoiavad kõik maailma metsikud elusolevused - eriti maod - inimese teelt kõrvale, ainsad ründajad on sääsed jt vereimejad putukad.

Kogu hooaja ja tuhandete läbisõidetud kilomeetrite jooksul nägin mõnda madu, palju ahve (suuremad languuride perekonnast ja väiksemad makaagid) ning erinevaid linde. Metsikute elevantide, tiigrite ja leopardide kohtamisest ei tasu Indias unistada. Paljud meist on Eesti metsas karu, hunti või ilvest näinud?

Krokodille leidub mangroovivõsaga ääristatud kanalites küll, kuid nad on rahumeelsed, neid saab näha spetsiaalsetel paadireisidel. Ohte pole ka meres - suured haid puuduvad, väiksemaid püütakse avamerest. Pole ka raisid, kuigi neile sobiv liivarand on lõputu. Samuti on vähe meduuse, mis näiteks mõnel pool Austraalias on põhjustanud lausa ujumise keelustamise.

Autor: Jaan Masing