Triin Tabur • 21 aprill 2015

Miks ei ole gripivaktsiin 100% efektiivne?

Igaks gripihooajaks annab WHO soovitused hooaja vaktsiiniks, pildil 2010. aastal levinud A-gripi (H1N1) vaktsiinid.  Foto: Andres Haabu

Terviseameti (TA) statistika alusel nakatus tänavu esimese kolme kuuga grippi 3099 inimest, 2014 samal ajal diagnoositi gripp vaid 1702 isikul, kirjutab täna ilmunud ajaleht Meditsiiniuudised.

Terviseameti gripispetsialisti Olga Sadikova sõnul jõudis gripi tipphetk Eestisse veebruari keskel ja haigestumuse intensiivsus püsis keskmisel tasemel märtsi keskpaigani.

“Alates märtsi lõpust saame rääkida grippi haigestumuse märkimisväärsest langusest, kuid mitte gripi hääbumisest ja ka aprillis registreeritakse meil endiselt gripist tingitud hospitaliseerimisi,” ütles Sadi­kova.

Näiteks aprilli esimesel nädal vajas haiglaravi E-Tervise SA terviseinfosüsteemi täpsustatud andmetel 35 inimest. Terviseamet arvestab gripihooaega alates 40. nädalast ehk septembri lõpust kuni maini. Hooaeg algab tavaliselt paragripi-, adeno-, rino- ja teiste viiruste ringlusse jõudmisega ning haigestumiste dünaamika on Sadikova sõnul igal aastal üpris sarnane.

Miks ei ole gripivaktsiin 100% efektiivne?Igaks gripihooajaks annab WHO soovitused hooaja vaktsiiniks, lähtudes eelneval gripihooajal ringluses olnud gripiviiruste antigeensest struktuurist. Hooajal võib gripiviiruste antigeenne struktuur aga muutuda, mille tagajärg on ringleva gripiviiruse ja gripi vaktsiini koostisse kuuluva vaktsiiniviiruse antigeenne mittevastavus ja vaktsiini oodatust madalam tegelik efektiivsus.

Käesoleval gripihooajal oli ringluses A(H3N2) gripiviirus, mis antigeenselt struktuurilt on A/Switzerland/9715293/2013 sarnane ning erineb oluliselt hooajalise gripi vaktsiini A/H3N2/ vaktsiiniviirusest A/Texas/50/2012. See on põhjuseks, miks käesoleva hooaja gripi vaktsiini A/H3N2/ komponent on kasutamisel madala efektiivsuse ja immunogeensusega.

USA Haiguste Ennetamise ja Kontrolli keskuse tehtud gripiviiruse A alatüübi H3N2 geenide määramised näitavad selle viiruse tüve osalist (52%) antigeenset muutumist. See antigeenne nihe võis mõjutada negatiivselt vaktsiini (H3N2) komponendi tõhusust, kuid on tõenäoline, et vaktsiin tagab siiski immunoloogilise ristkaitse efekti ja vähendab oluliselt raskekujuliste gripivormide ja surmajuhtude tekkimist.Allikas: terviseamet

Gripp eelistas vanemaidEelmisel hooajal haigestus grippi hinnanguliselt 50 000 inimest, hospitaliseerimist vajas 376 ja suri 22 inimest. Tänaseks on TA andmetel hospitaliseerimist vajanud 475, surnud 20 inimest. Gripihooaeg ei ole veel lõppenud, seega lõplikku võrdlust veel teha ei saa, märkis gripispetsialist, kuid nimetas selle hooaja omapäraks, et raskemalt on haigestunud vanemaealised inimesed.

Hospitaliseerimist vajanutest üle 60 protsendi olid vanemaealised ja täiskasvanud patsiendid, gripist tingitud surmajuhtudest 19 olid vanuses 69 ja vanemad.

Alates 2009. aastast küsib TA surmajuhtude registreerimisel andmeid vaktsineerimise kohta ja viie aasta jooksul on neile teatatud 84 gripist tingitud surmajuhust – kõik need inimesed olid vaktsineerimata.

Ekspert rõhutas, et andmed intensiivravi vajanute ja surmajuhtude kohta ei ole täiuslikud, kuna andmeid edastavad terviseameti palvel vaid viis haiglat: PERH, TÜK, IVKH, LTKH ja Pärnu haigla. Selle eest on amet väga tänulik. “Kahjuks puudub meil aga teave, mis toimub mujal, seetõttu on gripi haigestumise tõsidus kindlasti alahinnatud,” ütles Sadikova.

Vaktsineerijaid on väheEestis vaktsineerib end gripi vastu keskmiselt 1,3–1,5% elanikest. See on madalaim gripivastase vaktsineerimisega hõlmatus Euroopa Liidus.

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) infektsioonikontrolli arsti Pille Märtini sõnul on ka LTKHs sel hooajal võrreldes varasemaga diagnoositud grippi mõnevõrra rohkem.

Perioodil 2013–2014 diagnoositi haigla nakkuskliinikus 114 juhtu, 2014–2015 hooajal aga 184 gripijuhtu (12. aprilli seisuga). Neist pooled hospitaliseeriti, ülejäänud korrad olid ambulatoorsed. Neile lisandub umbes 40 patsienti, keda raviti haigla teistes osakondades. 

“Meie haigla andmete põhjal võib öelda, et grippi haigestumise tippaeg algas juba veebruari algul ja kestab praeguseni,” rääkis Märtin. Aprilli teisel nädal ei olnud veel vaibumise märke näha: see oli gripipatsientide poolest sama intensiivne, kui on olnud viimased neli nädalat. “Ilmselt hakkab grippi haigestumine paari nädala jooksul vähenema, kuid hetkel ei saa veel öelda, et nende hulk, kes haiglasse satuvad, oleks väiksem või et neil kulgeks gripp kergemalt,” lisas ta.

Vaktsiin siiski kaitsebMärtini sõnul ei saa LTKH näitel öelda, et gripi­juhud oleksid võrreldes eelmise hooajaga olnud raskemad, sest haiglasse saabuvatel patsientidel on sageli lisaks ka muud probleemid, mis võivad ägeda haiguse foonil tõsisemaks muutuda.

Raske gripi tõttu vajas eelmisel hooajal LTKHs 3. astme intensiivravi neli patsienti, sel hooajal kuus patsienti. Alates sügisest 2014 on gripiga LTKHsse toodud patsientidest surnud neli, kes kõik kuulusid riskirühma kas väga kõrge vanusega või südamepuudulikkusega.

Märtin ütles, et arsti vaatevinklist on Eestis kasutatavad vaktsiinid igati head, kaasa arvatud see, mis on tehtud tänavuseks hooajaks. “See ei garanteeri küll sajaprotsendilist gripivastast kaitset, kuid kahtlemata aitab see vältida raskelt kulgeva gripi tekkimist,” jätkas ta.

Märtin rõhutas, et WHO on andnud infot, et üksnes ühe gripitüve suhtes ei pruugi tänavune vaktsiin anda tugevat kaitset, ent vaktsiin koosneb kolmest komponendist, seega tervikuna annab vaktsiin tema sõnul täiesti adekvaatse kaitse.

Hetkel kuum