Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulumaksuseaduse muudatus soosib edukaid
Uuest aastast jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused järgivad vanarahvatarkust, et pole halba ilma heata ja vastupidi.
Muudatused toovad endaga kaasa ettevõtjale mitu soodsat ja meelepärast uuendust. Näiteks muutub maksuarvestuse jooksev administreerimine tänu aastapõhisele deklareerimisele lihtsamaks, mistõttu väheneb vigadest tulenev maksuintressi risk. Mitteresidendile makstud dividendid ja litsentsitasud on tulumaksust vabad. Välismaal tasutud tulumaksu saab maha arvata ka kingitustelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt jm arvestatud tulumaksust. Eelkõige on positiivne, et jätkub sirgjooneline ja innovaatiline jaotatud kasumi maksustamise süsteem, st Eesti säilitab oma tulumaksusüsteemi põhijooned.
Kui mündi teist külge uurida, siis leiame ka sätteid, mis on ettevõtjale kahjulikud, tuues kaasa ebakindlust rahavoogude planeerimisel või lausa täiendava maksukulu.
Sellise iseloomuga on tulumaksu ettemaksete sidumine kolme eelmise aasta keskmiste maksustatavate väljamaksetega. Kui ettevõtja on tavapäraselt maksnud palju dividende, kuid 2009-2010 dividende ei maksta, tuleb tulumaksu avansilisi makseid ikka tasuda. Avansilise makse vähendamise üle otsustamine on antud maksuhalduri pädevusse, tema võib seda lubada või mitte vastavalt oma äranägemisele - seadus reegleid ette ei näe.
Siiski ei tekita avansiliste maksete tasumine ettevõtjale täiendavat maksukulu, kuna maksudeklaratsiooni esitamise järel saab ettevõtja liigselt tasutud maksu tagasi, kuid raha, mida saaks ettevõtluses kasutada, tuleb suunata riigile.
Muudatus, mis võib otseselt lisakulu kaasa tuua, on seotud kapitalivähendamiste ja likvideerimisjaotiste maksustamisega.
Seni maksustati aktsiate tagasiostmise ja tagastamise, omakapitali vähendamise ja likvideerimise tulemusel makstavad jaotised nende saaja tasandil, 2009. aastal maksustatakse need väljamakse tegija tasandil. Seejuures võib väljamakse tegija maksustatavast summast maha arvata omakapitali tehtud sissemaksed, kuid jaotise saajal võib jaotise edasi maksmisel tekkida reaalne topeltmaksustamine. Selline situatsioon tekib (vt N 546), kui saadud jaotis on väiksem kui osaluse soetamismaksumus, nt ostetud äriühingu likvideerimisel.
Seega võib seadusemuudatus teha ebaõnnestunud investeeringu endisest kulukamaks.
Dividendide väljamaksetelt tasutakse ca 95% kogu ettevõtte tulumaksust. Maksu- ja tolliameti esialgsete arvestuste kohaselt määratakse ettemaksed umbes 3000 ettevõttele. Seega enamik Eestis registreeritud ettevõtteid on avansiliste maksete tasumisest vabastatud.
2009. aastast on maksuhalduril õigus ettevõte avansilistest maksetest vabastada või makseid vähendada, kui prognoositav maksukohustus on väiksem eelmise kolme aasta keskmisest maksukohustusest. Juhend, kuidas ja millistel tingimustel avansilisi makseid muudetakse, on koostamisel. See avaldatakse maksuhalduri veebilehel. Täpsed kriteeriumid ei ole praegu veel kinnitatud, kuid kindlasti on üks oluline dokument aastataruande kasumi jaotamise ettepanek.
Maksu- ja tolliamet hakkab septembrist korraldama ka koolitusi, mis on kõigile klientidele tasuta.