Eesti rehvivabariik puhtaks

Üdini positiivse aktsiooni Teeme Ära 2008 negatiivne kangelane oli kasutatud rehv. Aktsiooniga koguti ligi 60 000 vana autokummi, mis teeb kaalu järgi ligi 1000 tonni - kõik need jõuavad rehviliidu kogumispunktidesse. Võib arvata, et osa reostusest on tekkinud juba aastaid tagasi, kuid ka tänases Eestis, kus vanarehvide käitlemine on suhteliselt hästi organiseeritud, veavad mitmed rehviettevõtted ikkagi oma vana kraami metsa. Tallinnas Betooni tänaval ja Viljandi maantee ääres oli rehvireostus tekitatud tõenäoliselt pikema aja jooksul ning selle taga paistis rehvidega tegelevate ettevõtete "käekiri".

Vanarehve võtab seadusele vastavalt kõigis Eesti maakondades ainsana vastu tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ Eesti Rehviliit kogumisvõrk, mida hoiavad üleval Rehviliiduga liitunud maaletoojad. Rehviliiduga on täna ühinenud 64 rehvide maaletoojat ja 261 edasimüüjat üle Eesti. Kokku on liidul 47 vastuvõtupunkti, igas maakonnas vähemalt üks, nagu seadus ette näeb, kus saab rehve tasuta ära anda.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek on väljendanud seisukohta, et kogumisvõrku tuleb tihendada. Selgitan, mida ikkagi tähendab tootjavastutus. Eesti jäätmeseadus kehtestab nn probleemtoodetele, kuhu kuuluvad ka vanarehvid, tootjavastutuse põhimõtte: rehvide maaletooja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvijäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise.

See kohustus laieneb ka rehvidele, mis on aastaid tagasi, mil seadus seda veel ei reguleerinud, metsa alla viidud. Rehviliidu kogumispunktides on võimalik tasuta ära anda ka selliseid vanarehve. Seaduse kohaselt peab rehvide maaletooja organiseerima vanarehvide kogumisvõrgu maakonna piires või 50 km raadiuses, kuhu saaksid lõpptarbijad tasuta rehve ära tuua - garaažidest, metsa alt. Ettevõttel on valida, kas ta kogub ise või tootjavastutusorganisatsiooni kaudu. Ettevõtted, kes väidetavalt tegutsevad omal käel, paraku ei taga nõuetekohast kogumisvõrgustikku, vähemalt pole see info lõpptarbijatele kättesaadav.

Eestis on mitmeid rehviettevõtteid, kes ei ole süsteemiga liitunud. Kui nad ka ise korraldavad vanarehvide utiliseerimist, ei pruugi seda teha nende kliendid, kuna selleks pole loodud võimalust. Seega ettevõtted, kes Rehviliitu süüdistavad, üritavad tähelepanu tegelikelt probleemidelt kõrvale juhtida ning sedamoodi enda tegematajätmisi varjata.