Ehkki ühistranspordiseadus seda küsimust reguleerib, tuleneb ASi Ühisteenused tegelik volitus kohtuvälise menetlejana hoopis Tallinna linnaga sõlmitud halduslepingust. "Juba ainuüksi lepingu nimetusest tulenevalt on halduslepinguga põhimõtteliselt lubatav delegeerida eranditult vaid täitevvõimu sfääri kuuluvaid haldusülesandeid. Karistusvõimu ning sealhulgas süüteomenetlust oma terviklikkuses – koos võimaliku kohtumenetlusega – ei saa aga käsitada (tavalise) haldusülesannete täitmisena," kirjutab riigikohtu üldkogu oma otsuses.
ASile Ühisteenused karistusfunktsiooni delegeerimine on riigikohtu arvates põhiseaduse vastane aga ka teisel põhjusel. Nimelt ei saa riigivõim eraõiguslikule juriidilisele isikule delegeerida neid ülesandeid, mida põhiseaduse mõtte kohaselt kohustub täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu tuumikfunktsiooni. "Mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel ja sellise olukorra kujundamisel, mis peab vältima põhiõiguste põhjendamatut riivet," kirjutab üldkogu oma otsuses.
Üldkogu pidas vajalikuks märkida, et karistusvõimu delegeerimise keeld eraõiguslikule juriidilisele isikule puudutab vaid süüteomenetlusi ega laiene näiteks süüteomenetlustele eelnevatele järelevalvelise iseloomuga haldustoimingutele.
AS Ühisteenused esindajad arutavad praegu, kuidas peaks ettevõte pärast riigikohtu tänast otsust, mis keelab Ühisteenustel sõidujäneseid trahvida, edasi tegutsema, kirjutas ETV24.
"Kuna otsus on nii värske, siis arutame oma koostööpartneriga, kuidas peakisme edasi käituma," ütles AS Ühisteenused teenindusdirektor Kristi Hunt.
Hundi sõnul jätkatakse kuni lahenduse leidmiseni vanaviisi. Ettevõtte töötajad võivad kontrollida sõitjatel pileti olemasolu ja selle võivad puudumisel reisija ühissõidukist välja tõsta, kuid ei saa trahviotsust teha. Ettevõte on piletite kontrollimise ajutiselt peatanud ning piletikontrollid tänavalt ära kutsunud.