Suurem osa naftast jäetakse maa sisse

On olemas mitmed enda tõhusust tõestanud tehnoloogiad, näiteks „aruka maardla” meetod, mis oluliselt suurendaksid maardlatest kättesaadava nafta hulka. Nende rakendamist hoiab tagasi aga eelkõige enamikke naftamaardlaid kontrollivate rahvuslike naftaettevõtete soovimatus lisainvesteeringuteks. Kui naftat tõmmatakse maardlast liiga kiiresti, valest kohast või vale tüüpi puurauguga, jääb suurem osa naftast maasse, kinnitas Hollandi ettevõtte Royal Dutch Shell ekspert Richard Sears. Parimad uued meetodid nõuavad aga esialgu lisainvesteeringuid – näiteks maardla täpseks kaardistamiseks ning esimeste aukude puurimiseks – mis võivad ära tasuma hakata alles kümnete aastate pärast, kirjutas Technology Review.

Enamikes maardlates asub nafta mõnekümne meetri paksustes, kuid kilomeetreid laiuvais poorsete kivimite kihtides. Tavapärane puurauk on vertikaalne, mis on seega kontaktis vaid kitsa läbilõikega kogu maardlast. Sellise kaevu tootlus sõltub nafta imbumisest läbi mikroskoopiliste pooride pika maa tagant. Nii võib naftatootmine aeglustuda ning maardla korrapäratu geomeetria tõttu kohati isegi katkeda.

Tegelikult on juba 15-20 aastat olnud võimalik puurida ka horisontaalselt. Nii on puuraugu kontakt naftaga mõõdetav kilomeetrites, mitte meetrites. Samuti võimaldavad uued kaardistamismeetodid Searsi sõnul rajada puurauke palju täpsematesse asukohtadesse. Suurem täpsus võimaldab naftaettevõtetel jääda maardla pealispinna lähedale, kus leidub suurem osa naftast.

Võimalik on rajada ka „arukaid puurauke”, mis on varustatud maa-aluseid temperatuure ja rõhkusid jälgivate sensoritega. See võimaldab ettevõttel avastada, kui nafta asemel hakatakse kaevu tõmbama vett, ning tootmine seejärel kiiresti katkestada, jätkates samal ajal tootmist teistest puuraugu osadest.

Sellised arukad maardlad muutuvad ühe tavalisemaks rahvusvahelistel naftaettevõtetel nagu Shell, Exxon-Mobil ja BP. Enamikes maardlates uusi meetodeid siiski ei kasutata. Eriti vähe kasutavad neid USA-s Houstonis asuva naftafirma Schlumberger teadusnõustaja Larry Schwartzi sõnul rahvuslikud ettevõtted.

Naftaettevõtte BP eksperdi Steven Koonini sõnul võiksid põhjalikumad teadusuuringud viia automaatsete naftaplatvormide rajamiseni merre, süvaveepuurimise täiustumiseni ning nafta puurimiseni ebatraditsioonilistest allikatest nagu näiteks savikiltadest. Kuigi nafta hind on nüüd juba tükk aega järjest tõusnud, peab see veel aastaid kõrge püsima, et ettevõtted uute investeeringute peale mõtlema hakkaksid.