Nafta hinnatõusu taga on mull?

Andmeanalüüsis kasutati metoodikat, mida Sornette’i töörühm asus arendama 1996. aastal, mille kohaselt mullide puhul on tegu teatud alal tormaka kasvuga, mida põhjustab süsteemis endas liikuv positiivne tagasiside. Andmeid vaadati kolme erineva mudeli kontekstis ning matemaatiliselt viitasid kõik need mullile.

Teadlaste sõnul on mulliga tegemist siis, kui ootused tulevasele hinnatõusule põhinevad ajutisele hinnatõusule, millel puuduvad fundamentaalsed põhjused.

Mudelid näitasid, et mull on saavutamas oma tippu või on tipp juba saavutatud. Samas ei välista teadlased, et tipp võib kaasa tuua lähikuudel või –aastatel veelgi suurema mulli.

„Naftahindade kirjeldamise puhul on kõige põhimõttelisem raskus selles, kuidas defineerida mulli,“ ütles Sornette. „Siin pole konsensust. Ühe definitsiooni kohaselt on mull, kui hind kasvab eksponentsiaalses tempos, kuid eksponentsiaalne kasv on majanduses normaalne, sest see on kooskõlas püsiva kasvutempoga. Meie defineerisime mulli kui kasvu, mille tempo on kiirem eksponentsiaalsest kasvust ja mis pole kindlasti jätkusuutlik.“

Töörühm tõi naftahinna muutustes välja mitmeid karakteristikuid, mis aitavad teadlastel mõista mulli põhjuseid. 2004. ja 2005. aastal tõusid nafta nõudlus, pakkumine ja hind käsikäes. 2006. aasta algul pakkumine langes, sellele järgnes mõni kuu hiljem nõudluse vähenemine ning kuus kuud hiljem langes sellega seoses ka hind.

Samal ajal, 2006. aasta keskpaigast kuni 2007. aasta alguseni liikusid nii nõudmine kui pakkumine ebakindlalt. Seejärel hakkasid nii nõudmine, pakkumine kui hind kasvama ning see kasv jätkus kuni 2008. aastani.

Nõudmise ja pakkumise andmete võrdlus näitas, et pakkumine ületab nõudlust päevas rohkem kui poole miljoni barreli võrra. Kuid hind kerkib sellest hoolimata edasi. Tuleb välja, et nõudmise ja pakkumise vahekord mõjutab naftahinda üsna vähe, seega peab hinnatõusu põhjus peituma kusagil mujal. Nii põhjustab tegelikult hinnatõusu hoopis naftapuudusest rääkivatel kuulujuttudel põhinev spekuleerimine.

Üks motiiv võib olla asjaolus, et investorid on otsinud uut kõrge tootlikkusega investeerimissektorit, sest USA majanduses on järjest lõhkenud kolm mulli: 2000. aastal saavutas haripunkti kommunikatsioonitehnoloogiamull, 2006. aastal kinnisvaramull ning mullu kinnisvaralaenude mull.