Tere kõigile lugejatele

Ilusat suve soovides, Elo Odres, Dilemma toimetaja

Võrreldes aastataguse ajakirjaga, on praegune muutunud minu jaoks mõnusamaks. Selliseks, mida loeks ka kodus, mitte vaid kuskilt kontoris kiiruga. Ehk enam ei tundu see olevat niivõrd äriajakiri, mis varasemalt võib-olla liiga tugevalt tunda andis, vaid naisteajakiri tugeva ärisuunitlusega. See pisike, kuid oluline muudatus on ajakirjale kindlasti kasuks.

Väga positiivne element on nõu küsimise rubriik. Endal ehk just neid probleeme ei tekigi, kuid siiski on huvitav lugeda, mida võiks või peaks teatud juhtudel tegema.

Järjest enam on oluline ka pausi pidamine ja puhkamine, samuti ka enda eest hoolitsemine, et tööl igati korrektne välja näha. Seega ootaks selles valdkonnas isegi rohkem.

Kõike kaunist!

Siiani polnud mul õrna aimugi, et selline ajakiri üldse eksisteerib. Aga paar nädalat tagasi teatas abikaasa rõõmsalt, et ta tellis meile Äripäeva. Selle peale kehitasin vaid õlgu, et tore on. Leides aga hiljuti postkastist ka Dilemma, asusin huviga lugema. Ära sa ütle, lugemist küll ja rohkemgi.

Kogu see karjäärijutt pani mind aga mõtlema. Tänapäeval on popp ja noortepärane, et kõik teevad karjääri. Eriti trendikas oled, kui kodus väikesed lapsedki kasvamas. Noh, peaaegu nagu minu puhul, ainult et minu amet on… õpetaja. Teha karjääri koolis on keeruline, õpetaja oled ja õpetajaks jääd. Samas tunnen kuklas ühiskonna survet ja tuttavate öeldud lausekatkeid: "Ega sa siis eluks ajaks kavatse kooli jääda? Varsti närvid läbi. Mõtle ikka oma laste peale ka - ema õpetaja."

Õpetaja ametisse suhtutakse meil kaheti - on neid, kelle meelest on väga vahva, et noored õpetajad on koolis ja see töö neile koguni meeldib. Teised on imestunud, et noor ja tubli inimene, käed-jalad terved, aga näe, käib koolis õpetamas. Siit minu ettepanek - võiksite mõne toreda artikliga ka meie ametit positiivsemast küljest näidata.