Et meil ka saja aasta pärast mets alles oleks

Äripäev kirjutas 13. juunil vildakaist tehinguist RMKs, viidates keskkonnaministeeriumi erakorralisele auditile, mis käsitles riigihangete korraldust ja sisekontrollisüsteeme aastail 2004-2007. Avastatud puudused kinnitavad, et ümberkorraldused RMK metsatööde juhtimises on vältimatud.

Riigimetsa majandaja RMK on poole aasta jooksul tavapärasest enam avalikkuse tähelepanu võitnud. Põhiliselt on pingeid tekitanud RMKs tehtavad juhtimisstruktuuri muudatused ja sellega seonduda võivad sotsiaalsed tagasilöögid tööhõives ja maaelus. On isegi väidetud, et riigimets kavatsetakse välismaalastele maha müüa. Nii see muidugi ei ole. Aga juhtimine tuleb RMKs korda saada küll. Olukord, kus riik suurima metsaomanikuna ei tea, palju ta parasjagu metsa raiub, pole normaalne.

Seepärast hakkas RMK uus juhtkond lahendusi otsima. Analüüsides sarnaste keskuste töökorraldust mujal Euroopas, jõudsime järeldusele - senine universaalne töökorraldus, kus kõik teevad kõike ja vastutus on hajutatud (loe: vastutaja puudub), ei sobi enam. 1. juulist on uue struktuuriga RMKs paremini tagatud metsade püsimajäämine.

Enamikku auditis viidatud puudusi on arvestatud ka uue töökorralduse juures. Praeguseks on RMKs jõustunud uus riigihangete tegemise kord ja täpsemat puidu mõõtmist võimaldav harvestermõõtmise metoodika. Parandatud on raiearuandlust, oluliselt edasi arendatud infosüsteemi riigimetsa jooksva olukorra kohta täpse ülevaate saamiseks.

Uus töökorraldus toob paraku kaasa selle, et metsatööde korraldamiseks läheb tarvis vähem inimesi. Seda aspekti on oponendid püüdnud ära kasutada, väites, et nii kaob maalt elu ja mets jääb järelevalveta. Meie arvates tuleb nii maal kui ka linnas töökohtade tekitamiseks rõhk panna sõna esimesele osale - töö, misjärel kohad tekivad iseenesest. Metsahooldustööde mahu 1,5kordne kasv ja konkurentsivõimeline palk, mida töötajaile pakume, võimaldab maal elamist küll.

Oleme tõepoolest uue töökorralduse paljuski skandinaavlastelt "maha viksinud" ja sellega mõnda inimest pahandanud. Aga üle oleme võtnud ainult viisi, kuidas juhtimist organiseerida. Millisena oma metsi näha tahame, on meie kokku leppida ja otsustada. Ökonoomsem juhtimine annab võimaluse seda saavutada. Ja kokku leppida võiks selle, et Eestis kuulub ka 100 aasta pärast riigile looduslikult mitmekesine ja ühiskonna vajadusi rahuldav mets.