Partsu ministeerium ületab eelarve piiri 750 miljoniga

04. august 2008, 12:11

Majandusministeerium ei nõustunud
rahandusminister Ivari Padari poolt järgmise aasta eelarveks esitatud 8,69
miljardi krooni suuruse piirsummaga ning esitas taotluse, mis ületab Padari
seatud piiri 750 miljoni krooni võrra.

Padar kirjutas majandusministeeriumile 2009. aasta eelarve piirsummaks kõikide allikate lõikes kokku 8,69 miljardit krooni. Vastavalt rahandusministeeriumi määrusele peaks majandusministeerium haldus- ja valitsemisala tegevuskulusid vähendama 8% võrreldes "2008. aasta riigieelarve seadusega" kinnitatud tegevuskuludega ehk 57 miljonit krooni. Kokku pidanuks majandusministeerium oma kulusid võrreldes 2008. aastaga kärpima 500 miljonit krooni. „Rahandusministeeriumi määruse kooskõlastamisel ei nõustunud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitatud piirsummadega ning me esitame oma 2009. aasta eelarve nö hädavajadused, kus oleme oma taotlused kavandanud ca 750 mln krooni suuremaks võrreldes etteantud piirsummadega. Loodame konkreetsete lahendusteni jõuda ministritevahelistel eelarve-läbirääkimistel, augustikuu lõpus või valitsuskabinetis,“ teatas majandusministeerium.

Eelkõige mõjutaksid nõutud kärped transporti, eriti ühistranspordi rahastamist dotatsioonide näol ning samuti on sisuliselt külmutatud arendustegevus ja eraldised investeeringuteks.

Et majandusministeerium ja selle allasutused 2009. aasta 8protsendilise tegevuskulude kärpe üle elaksid, on juba sel aastal koondatud või koondamisel 108 ametikohta. Ministeeriumi teatel mõjutab tööjõukokkuhoid eelkõige järelevalve tõhusust, mistõttu võib kannatada lennu-, mere- ja liiklusohutus.
Ühtlasi märgib ministeerium, et veeteede ameti eelarves sisalduva talvise navigatsiooni ehk nn jäämurdmise kulude kärpe tegemisel on lähtutud 2007/2008 nn "pehme talve" kulude prognoosist, "külma talve" korral on vahendid aga selgelt ebapiisavad ning sadamate jäävaba hoidmisel tuleks taotleda lisaraha reservist.

Samas ei saa ministeerium kokku hoida seadustest tulenevate kulude arvelt, nagu näiteks teehoiu rahastamine. Kui elimineerida nii teede rahastamine ning välisabi ja selle kaasfinantseerimine, tuleks majandusministeeriumi hinnangul vajalik kokkuhoid saavutada just eraldiste, sh põhiliselt ühistranspordi dotatsioonide arvelt, mis mõjutaks kardinaalselt nii liinivõrgu mahtu, reiside sagedust kui ka piletihindasid. Dotatsioonide suurendamise vajadust mõjutavad aga eelkõige just kallinevad kütusehinnad.

Samuti jääksid ministeeriumi sõnul riigipoolse toetuseta perioodiliste väljaannete kojukanne, mis mõjutaks ajakirjanduse hindu; kannataksid EASi kaudu rahastatavad riiklikud programmid, toetused läbi KredExi ning investeeringud arengusse ja juba eelmainitud järelevalve.

Järgmisel aastal on põhirõhk pandud välisabi kasutamisele ning euroraha ja selle kaasfinantseerimise summasid pole kärbitud. Järgmise aasta eelarve projektis on kavandanud välisabi ja kaasfinantseerimise mahuks vastavalt 3,35 miljardit ja 170 miljonit krooni.

Riigieelarvelistel asutustel on transpordi infrastruktuuri europrojektide kaasfinantseerimine planeeritud. Riigi äriühingud - AS Tallinna Sadam, AS Tallinna Lennujaam, AS Saarte Liinid, Elektriraudtee AS ja AS Eesti Raudtee, Tallinna ja Tartu linn peavad tagama kaasfinantseerimise omavahenditest. Samuti on riigipoolne kaasfinantseerimine tagatud ettevõtluse, innovatsioonisuutlikkuse, turismi, infoühiskonna ja energiasäästu valdkondades, lisaks peavad toetuse saajad lisama omafinantseeringu.

Suurimad infrastruktuuri investeeringud välisabist on vastavalt vabariigi valitsuse korraldusega kinnitatud transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavale Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla ning Piirisaare ja Laaksaare sadamate rekonstrueerimine. Menetlemisel on majandusministeeriumi teatel veel elektriraudtee uue veeremi soetamise toetuse taotlus. Käesoleval aastal ja järgmise aasta esimesel poolel ootab ministeerium taotlusi regionaallennujaamade arendamiseks, Rail Baltica raudteetrassi ja reisiplatvormide rekonstrueerimiseks, Hundipea sadama rekonstrueerimiseks, Tartu-Jõgeva-Aravete, Pikkjärve -Tõrve ja Kaarepere-Palamuse raudteeülesõidukohtade ümberehituseks ning Põhjaväila ehituseks ja Russalka liiklussõlme rekonstrueerimiseks.

Teistes majandusministeeriumi valdkondades toetatakse ELi vahenditest ettevõtluse, innovatsioonisuutlikkuse, turismi, infoühiskonna edendamise ja energiasäästuga seotud projekte. Olulisteks ja mahukatemateks toetuse suundadeks järgmisel aastal on eksport, tehnoloogiainvesteeringud, teadus- ja arendustegevuse projektide ja tehnoloogiaarenduskeskuste toetamine, turismi tootearendus, Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine ning turismiinfosüsteemide arendused. Infoühiskonna edendamise suunal väärivad märkimist riigi kesksete infosüsteemide arendused, 2008. aastal kinnitatud projektidest on majandusministeeriumi hinnangul olulisemad riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide turvalisuse tõstmine ja E-toimiku arendamine. Energiasäästu vallas on olulisemad suunad energiatõhususe ja eluasemefondi kvaliteedi tõstmisega seotud projektid.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. August 2008, 18:09
Otsi:

Ava täpsem otsing