• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • 11.08.08, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahaveski nimega olümpia

Just nii palju kasumit tekitavad Hongkongi vaatleja sõnul olümpiamängud ning selle ümber toimuv kaheksa aasta jooksul ehk aastail 2003-2010. See arvestus hõlmab nii telekommunikatsiooni, transporti, turismi kui ka infotehnoloogiasse investeeritud raha. Pekingi olümpiamänge nimetatakse Hiina majanduspirukaks, mis küpseb veel paar aastat pärast mängude lõppu.
Kaks kümnendit tagasi muutsid ameeriklased Los Angelese olümpiamängud rahaveskiks selle tänapäevases mõttes. Hakati ära kasutama suurt tähelepanu ja turismi võimu. Ameeriklastelt pärineb ka olümpiamajanduse kontseptsioon.
Kuigi siiani ei ole kõik numbrid selged ega avalikud, on suur tõenäosus, et nelja aasta tagused Ateena olümpiamängud jäid kahjumisse. Väidetavalt kulutati mängude korraldamisele 86 miljardit krooni. Võrreldes algse 11 miljardi kroonise eelarvega tõusis juba mängude alguses prognoos 30 miljardile, sealt edasi 60 miljardile ning jäi lõpuks pidama Eesti riigieelarvest pisut pisemal summal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pekingi olümpiamängud korraldatakse koos keskuste, staadionide ja olümpiaküla ehitamisega ära mitte vähem kui 160 miljardi krooniga.
Kui Pekingi linnapea Wang Qishan võttis Ateena olümpiamängude lõputseremoonial üle sümboolse olümpialipu, siirdus kogu maailma tähelepanu Hiinale. "Olümpiamängud muudavad inimese elu," on öelnud Hiina lauatennise olümpiavõitja Deng Yaping. Tõsi on ka see, et olümpiamängud võivad muuta linnu ja riike. Kohe pärast seda, kui Peking 2001. aastal olümpialinnaks nimetati, teatas Hiina statistikabüroo juht, et alates sellest päevast annab olümpia riigi SKP-le juurde vähemalt 0,4%.
Kui 1988. aasta Souli mängud tekitasid umbes 300 000 uut töökohta, siis Pekingis oodatakse selleks numbriks 2,1 miljonit.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee keelas kasutada kõiki olümpiaga seotud graafilisi kujundeid, kui nende eest ei ole makstud suurt rahasummat.
Keelatud on kasutada Peking 2008 logo, olümpiaks loodud graafikat, aga ka olümpiarõngaid. Eesti Olümpiakomitee turundusjuhi Anu Kaljuranna sõnul on olümpiasümboolika kasutamine pidevalt karmistunud, kuid seekordsed reeglid on pretsedenditud. "Litsentsi ostmata on praegu logode kasutamine keelatud. Sinna alla kuuluvad ka olümpiarõngad," ütles Kaljurand.
Olümpiamängude kodulehelt ei saa ka teada, kui palju peab maksma, et meediaväljaannetes või kampaaniates sümboolikat kasutada.
Olümpiamängude deviisi - kiiremini, kõrgemale, kaugemale - on läbi aegade rakendatud kõiksuguste poliitiliste ja sõjaliste avantüüride ette. Eelmisel reedel hiilgava avatseremooniaga alanud Pekingi olümpiamängud on saanud juba külge äärmiselt ebameeldiva varjundi. Nimelt on muutunud üleilmne spordipidu kattevarjuks hoopis olulisematele sündmustele maailmas.
Pole kokkusattumus, et ajal, kui kõik maailma suurmehed eesotsas Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi ja Venemaa peaministri Vladimir Putiniga jälgisid oma riigi sportlaste ilmumist Pekingi olümpiastaadionile, ründasid Venemaa väed Gruusiat.
Ajal, mil algamas on maailma kõige olulisem integratsiooniprogramm, suurim rahvaste ühendaja, rünnatakse vaba Euroopat seljatagant.
Äärmiselt jõhkrana mõjub viis, kuidas hävitatakse olümpiamentaliteeti ja rahvaste tähelepanu: Tiibeti pooldajate meeleavaldused ja lõpuks sõjakäik Gruusiasse. Pierre de Coubertin ei taastanud olümpiamänge selleks, et need muutuksid suurriikide arveteklaarimiste tandriks. Austagem sportlasi ja iseennast ning lõpetagem sõda maailma suurima sündmuse toimumise ajaks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele